Tanel Tammet: tehisteadvust lähikümnenditel ei näe ({{commentsTotal}})

Foto: A Health Blog/Creative Commons/ (CC BY-SA 2.0)

Tehisintellektiga seonduvate ohtude eest on viimasel ajal hoiatanud teiste seas nii Bill Gates, Elon Musk kui Stephen Hawking. Tehisintellekti uurija Tanel Tammet leiab aga, et inimühiskonna arengu muutmiseks pole masinatel teadvust vaja ja tõelist tehisintellekti lähimatel aastakümnetel ei näe, misläbi on teema aktuaalsus üle paisutatud.

„Lähiajal niimoodi näha, et tuleb mingisugune robot nagu Skynet ning võtab kõik üle, see on erakordselt vähetõenäoline. Need asjad on natuke üle paisutatud lihtsalt sellepärast, et need kõlavad väga põnevalt. Inimestele meeldib nende üle arutleda,“ mõtiskles Tammet saates "Vikerhommik". Programmeerija hinnangul üritavad tegelikkusest suuremana näidata mitmed huvirühmad, kes loodavad inimeste tehisintellekti eest päästmisega ise raha teenida.

Kuigi ka teadlaste hulgas leidub inimesi, kes tunnevad tehisintellekti sünni üle tõsist muret ja peavad ulmefilmides ja -kirjanduses esitatavaid mustemaid sündmustekäike võimalikuks, pole neid väga palju. „Tegelikud tehisintellekti uurijad – inimesed, kes seda reaalselt ehitavad ja sellega tegelevad – nad ei arva peaaegu mitte keegi, et lähiajal sealt saaks midagi tulla. See kõik on ju väga lapsekingades,“ laiendas programmeerija. Tammet peab lausa uskumatuks, kui palju erineb tehisintellekti üle peetavate arutelude sisu reaalsest maailmast.

Tehisintellekti loomisega on aktiivselt tegeldud peaaegu 70 aastat. Selle aja jooksul on programmeerija sõnul küll mõningaid edusamme tehtud, kuid mitte väga suuri. Ei ole ka põhjust oodata, et järgmise 30 aasta jooksul suur läbimurret näeb. „See kindlasti liigub edasi ja kindlasti kasvab. Mul pole selles mingit kahtlust, aga see kõik on palju aeglasem, kui võiks arvata,“ märkis Tammet.

Progressi takistuseks on kasvõi asjaolu, et seni pole suudetud välja selgitada, kuidas toimib isegi hiire- või kärbsemõistus. „Ajuteadlased oskavad küll aju kohta hästi palju uurida ja öelda, ent nad ei tea tegelikult, kuidas see käib ka isegi kõige lihtsamatel loomadel. Väga täpselt on kaardistatud hästi primitiivseid loomi, kellel on umbes 40 (närvi)rakku, aga nad ei tea ka seda, kuidas see 40 neuroniga aju tegelikult töötab, kuigi nad seda natuke simuleerivad,“ nentis tehisintellekti uurija.

Teiselt küljest võib tema sõnul siiski märgata, kuidas arvutite tähtsuse kasv on toomas ühiskonda ulatuslike muutusi, mille tulemusel kaovad näiteks teatud töökohad. Viimane näitab tema sõnul, et inimeste elu otseselt mõjutamiseks pole tarvis tehisteadvusega roboteid. „Pidevalt hakkavad toimuma üha suuremad majanduse ja ühiskonna muutused. Need on isegi päris tõsised,“ ennustas Tammet.

Teatud mõttes võib aga tema sõnul öelda, et praegused linnad, ühiskonnad, kultuur, telefonid ja muu moodustavadki juba tehisintellekti. Inimesed on koos arvutitega vaid selle väikesed osad.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: