Facebooki vaadete kajakambri taga on kasutajad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Facebook
Facebook Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Kasvava teabe hulga tõttu muutub tähelepanu üha defitsiitsemaks kaubaks. Kuigi inimesed saavad enamasti valida, millele seda kulutada, tehakse valik suhtlusvõrgustikes osaliselt nende eest. Efekti suurust erinevate poliitiliste vaatenurkade ja ideede nägemise kontekstis hinnanud Facebooki sotsioloogid märgivad, et hetkel jääb see kasutaja enda otsuste mõjule siiski alla.

Arvuti algoritmid mängivad digitaalse maailmaga kokkupuutuvate inimeste elus järjest suuremat rolli. Samal ajal suudavad need sarnaselt inimajule üha rohkem nende kasutajate eelnevatest otsustest õppust võtta. Tulemusena suudetakse pakkuda kasutajatele sisu, mida nad ootavad. Enamasti on see kasulik. Näiteks juhul, kui kirjanik otsib kirjastust „Valgus“, mil füüsikahuviline tahab teada rohkem valguse hingeelust. Mõned futuristid ja ühiskonnateadlased pelgavad aga, see võib kõigutada demokraatliku protsessi kui sellise enda alustalasid, luues nn kajakambri.

Vastuolu võttis mõne aasta eest toimunud TED-i konverentsil kokku aktivist Eli Pariser, kes rõhutas, et kui „algoritmid hakkavad meie maailma eest hoolitsema, siis peame kindlad olema, et need näitavad meile ka asju, mida me ebamugavaks peame, heidavad meile väljakutse või on muidu olulised“. Inimestel on niigi komme jätta meelde infokilde, mis nende vaatenurka toetavad. Algoritmide loodud filtermull süvendaks probleemi veelgi ja hoogustaks ühiskonna polariseerumist.

Otseselt algoritmist tingitud uudisvoo kallutatuse kvantifitseerimiseks uurisid suhtlusvõrgustiku Facebook töötajad 10,1 miljoni kasutaja veebikeskkonnas jagatud uudiste tarbimise harjumusi. Valimisse sattusid ameeriklased, kes olid oma poliitilisi veendumusi ametlikult oma profiilis deklareerinud. Poliitilist positsiooni hinnati konservatismi ja liberalismi skaalal.

Enne täiendavat analüüsi sõeluti uudisvoost nendes leiduvate märksõnade alusel välja nn pehmed ehk meelelahutuslikud uudised. Jagatud kõvade uudiste meelsuse hindamisel lähtuti sellest, kas neid jagasid rohkem konservatiivid või liberaalid. Meetod polnud täielikult veatu. Kui konservatiivid oleksid jaganud massiliselt uudist näiteks lillast ükssarvikust, oleks see langenud ka konservatiivide maailmapilti iseloomustavasse kategooriasse.

Töörühm leidis, et ilma igasuguse keskkonna ja kasutajate poolt rakendatud eelvalikuta oleksid liberaalsed ja konservatiivsed lood moodustanud konservatiivide ja liberaalide uudisvoos vastavalt 45 ja 40 protsenti. Ent kuna kasutajad näevad vaid oma sõprade jagatud uudisnuppe, langes nende suhtarv juba pärast esimest filtrit 35 ja 24 protsendini. Samas ei anna need siiski täpset ülevaadet, kuna liberaalid kalduvad eelistama neutraalsemaid artikleid, mis muudavad need vastuvõetavamaks ka konservatiividele.

Kasutajate vaateid arvestav Facebooki uudisvoo algoritm kahandas liberaalide uudisvoos konservatiivide artiklite arvu kaheksa protsenti, mil konservatiivide uudisvoos vähenes filtri tõttu liberaalsete artiklite hulk pelgalt viis protsenti. Nõnda jääb selle mõju kasutajate enda valikutele kergelt alla. Kui konservatiivide eelistus lugeda ehk klikkida konservatiivsetele artiklitele kahandas liberaalsemate lugude arvu 17 protsenti, siis liberaalide uudisvoos vähenes klikiefekti tõttu konservatiivsete artiklite arv viis protsenti.

Kokkuvõtlikult paistavad rakendatud kriteeriumite alusel konservatiividele 34 protsenti nende uudisvoo artiklitest liberaalsed. Neist omakorda loetakse umbes 29 protsenti. Seevastu liberaalide uudisvoos moodustavad konservatiivsed artiklid 23 protsenti. Neist klikitakse umbes viiendikule. Töörühm järeldab sellest, et algoritm vähendab uudisvoos kokkuvõtlikult ideoloogilise vastasspekri vaateid esindavate lugude arvu vaid ühe protsendi.

Pariser kirjutas uurimust oma ajaveebis kommenteerides, et see aitab küll hinnata esimese tema tõstatud probleemi tõsidust, kuid mitte teist – sotsiaalmeedia võimekust pakkuda olulist infot. Analüüsi kohaselt moodustasid kõvad uudised kõigist uudistest, millele pärast nende jagamist ka klikiti, vaid seitse protsenti.

Uuemad sotsiaalvõrgustike uudisvoo algoritmid on hakanud sellega mõneti arvestama.Lisaks „laikidele“ ehk meeldimistele ja jagamistele mängib üha suuremat rolli olulisuse kontseptsioon. Tervet maailma mõjutavaid murrangulisi sündmusi hinnatakse tähtsamaks, kui kümneid klikke kogunud kassipoja pilte. Sellele vaatamata rõhutab Harvardi ülikooli sotsiaalteadlane David Lazer uurimusega koos ilmunud kommentaarits, et ühiskond ei tohiks valvsust kaotada.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: