Kuidas töötab aju? Hea tujuga läheb aeg kiiremini ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Inimesed hindavad aega erinevalt. Meil kõigil on olemas oma sisemine kell, mis meie igapäeva elurütmi paika seab.
Inimesed hindavad aega erinevalt. Meil kõigil on olemas oma sisemine kell, mis meie igapäeva elurütmi paika seab. Autor/allikas: Hartwig HKD/ Flickr Creative Commons

Kõigil meil on sõber või tuttav, kes alati kõikjale hilineb. On ka neid, kes lubavad kohal olla minuti pärast, kuid eneselegi teadmata on aega pool tundi valesti arvestanud.

Ajatajuga tekkinud küsimustele vastas Tartu ülikooli teadur Maria Tamm, kes kirjutas doktoritöö ajataju mõjutavatest füsioloogilistest ja psühholoogilistest teguritest.

Tamme sõnul on ajataju subjektiivne mulje kulgevast ajast. Selle puhul on hästi oluline määratleda aja dimensioon või see millisel skaalal me ajast räägime. Teadlane märkis, et ajaliselt on mõistlik kestuse puhul eristada millisekundeid, sekunditest, minutitest, tundidest, sest need põhinevad tõenäoliselt erinevatel ajuprotsessidel.

„Millisekundid on rohkem liigutustegevusega seotud. Näiteks sportlastel ja tantsijatel on liigutuste koordineerimisel millisekundiline täpsus oluline. Kui me räägime otsustusprotsessidest, siis räägime sekundilisest ajaskaalast. Eesmärk on vaadata, kuidas inimesed sekundite lõikes aega hindavad.“

Tamm lisas, et erilise ajataju pöörde omandavad olukorrad, kus tegeletakse millegi huvitava ja tähelepanu nõudva tegevusega.

„Sellisel juhul on kogu tähelepanu tegevusele koondunud ja siis tavapäraselt inimesed märkavad mingil hetkel, et aeg on kiirelt möödunud. Aeg nii öelda lendab, kui tegeletakse endale huvi pakkuvate asjadega,“ sõnas ta. Ent igavuse korral, näiteks kedagi oodates ja tähelepanu ajale, kellale pöörates, tundub aeg aeglaselt mööduvat.

Erinev sisemine kell

Teoreetilised käsitlused viitavad bioloogilist päritolu kellalaadsele mehhanismile, mis on seotud inimese erksustaseme ja -seisundiga. Sisemise kella käsitluse alusel on võimalik eristada taktiseadjat, mis edastab impulsse ehk tiksub teatud kiirusel ning nende impulsside põhjal kujuneb subjektiivne ajamulje.

„Näiteks see, kuidas inimesed kulgevat aega hindavad sõltub sellest, kui kiirelt nende sisemine kell tiksub ning mõnes seisundis sisemine kell töötab kiiremini kui teises. Siit tuleb ka erinevus selles, kuidas inimesed aega kogevad,“ sõnas Tamm.

Teistmoodi mulje aja liikumise kiirusest tekitab inimestele see, kui konstrueerida ajalist kestust tagasivaates. Näiteks kui teha ühte ja sama asja kaks korda sama kaua, kuid erinevatel päevadel, siis selle päeva tegevus, mis on ajaliselt lähemal, tundub tegijale pikem. Lihtsamalt: inimestel on tunne, et eilse essee kirjutamine võttis palju kauem aega kui selle kirjutamine, mida tehti nädal aega tagasi. Kuigi tegelikult kirjutati mõlemat täpselt sama kaua, lihtsalt tunne on teine.

„See tuleneb sellest, et tagasivaates kujundavad mäluprotsessid subjektiivset ajamuljet. Mida rohkem mälupilte ja detaile suudetakse meenutada või erinevaid kogemusi sinna tagasivaates mahub, seda pikem tundub selle perioodi kestus. Eelpool toodud näite puhul meenutatakse hiljutisemast essee kirjutamisest rohkem detaile ning seepärast hinnatakse ka tegevusele kulunud aega erinevalt,“ rääkis Tamm.

Palavikuga aeg venib

Lisaks meeleolule mõjutab ajataju ka inimese kehaline ja tervislik seisund. Tamm toob välja 20. sajandi algusest pärit katse, kus lasti lugeda palavikus inimesel ühe minuti jagu sekundeit. Selgus, et mida kõrgem on palavik, seda kiiremini inimene sekundeid luges.

„Ajamulje on enamasti suhteline. Absoluutselt näitajat ei ole. Saame öelda, et normaalses rahulikus seisundis suudavad inimesed üsna täpselt aega hinnata. Inimestel on kogemus ka sekundite lugemises. Kui näiteks kestuse produtseerimisel lubada kaasa lugeda, siis ollakse aja hindamisel päris täpsed,“ sõnas ta.

Vastust küsimusele, miks mõni hilineb ja teine mitte, ei osanud Tamm üheselt vastata. Ta sõnas, et selle taga võivad olla harjumuslikud eripärad. Võimalik, et aja planeerimisel mängivad rolli ka ajataju protsessid.

“Aeg on otsustusprotsessi üks osa, ent näiteks on leitud ka seda, et impulsiivsed inimesed teevad otsuseid teisiti. Ka hasartmänguritel mängib ajataju otsustusprotsessis olulist rolli. Mõeldes väärtusliku tasu saamisele on toimunud nihkumine. Kuna impulsiivsed indiviidid hindavad ajaintervalle tavapärasest pikemaks, siis tundub ka tasu väärtus ajas kahanevat kiiremini, mistõttu eelistatakse selle kohest kättesaamist,“ rääkis ta.

Lookang stopperi animatsioon.

Artiklisari “Kuidas töötab aju?” on osa Tartu ülikooli ajakirjandusmagistrandi Mathis Bogensi praktilisest magistriprojektist.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: