Kuidas töötab aju? Inimese termomeeter asub ajus ({{commentsTotal}})

Aju ülesanne on pidevalt tempreatuuri kontrollida ning reguleerida.
Aju ülesanne on pidevalt tempreatuuri kontrollida ning reguleerida. Autor/allikas: Flickr Creative Commons

Inimene on püsisoojane. See tähendab, et tema temperatuuri tuleb pidevalt kontrollida. Me võitleme pidevalt väliskeskkonna temperatuuriga ja meie keha näeb erinevatel viisidel vaeva, et selle kõige kõrval säilitada eluks vajalik 37-kraadine kehatemperatuur.

Tartu ülikooli füsioloogia professor Eero Vasar märkis, et meie eksisteerimise piirid on väga kitsad ja meie aju ülesanne on pidevalt tempreatuuri kontrollida ning reguleerida.

„Kui me räägime kehatemperatuurist, siis inimese kehatemperatuuri piir on 43 kraadi. Sellel temperatuuril algab valkude lammutamine, mis tekitab inimesele tagasipöördumatuid muutusi,“ rääkis Vasar.

Ta lisas, et madalamal temperatuuril on võimalik hakkama saada. Näiteks kui keha temperatuur langeb 18-le kraadile, siis on inimesel võimalik see üle elada.

Kuigi kõigi inimeste kehatemperatuur on sarnane, siis see, mis temperatuuril ennast hästi tuntakse, on erinev.

„Me oleme kohanenud erinevate temperatuuridega. See väljendub ka füüsilistes omadustes, näiteks nahavärvis. Kui eestlaste jaoks on täiesti mõistlik elada 21-27-kraadises kliimas, siis hindudele, kes on harjunud temperatuuriga 27-35, hakkaks meie keskkonnas külm. Niisamuti hakkaks meil nende piirkonnas palav,“ rääkis professor.
Termomeeter. (Foto: Mathis Bogens)

Vasara sõnul kontrollivad välise temperatuuri mõju kehale mitmed sensorid. Inimeses on terve rida tundlike nahakanaleid, mis reageerivad kindlatele temperatuuridele ja ainetele. Üheks selliseks näiteks on mentool, mis annab külmatunde ning stimuleerib otseselt külmaretseptorit.

Ajus on kahte moodi temperatuuri vastuvõtjaid. Nad paiknevad hüpotalamuses ehk aju närvisüsteemi keskuses. Sealne reguleerimine jaguneb kaheks - eesmiseks ja tagumiseks.

„Eesmine osa on suuresti seotud temperatuuri äraandmisega ja protsessidega nagu higistamine. Tagumine osa on seotud kehatemperatuuri tõstmise ja säilitamisega. See on omakorda tugevasti seotud tunnetega – et kas meil on parajasti külma- või kuumatunne,“ rääkis Vasar.

Temperatuur langeb magades

Keha temperatuur muutub päeva jooksul. Näiteks magamise ajal keha temperatuur langeb. Üles ärgates hakkab see jälle tõusma.

Kõige kõrgem on keha temperatuur umbes kuue-seitsme ajal õhtul pärast seda hakkab see jälle langema. Inimesed, kes ei suuda oma kehatemperatuuri enne magama minekut langetada, neil võivad olla raskused uinumisega.

„Meil on kolm füsioloogilist teadvusseisundit: on ärkvelolek ja une kaks staadiumit - aeglane ehk mitte-REM uni ja kiire ehk REM uni. Täiskasvanud inimese magama jäämisel tuleb kõigepealt mitte-REM uni,“ sõnas füsioloog.

„Väikesed lapsed lähevad kõigepealt kiiresse unne. Aeglase une ajal kehatemperatuur langeb. REM unes keha kaotab võime ennast reguleerida ja temperatuur langeb. Samas on see piisavalt lühiajaline, et mitte tekitada temperatuuri kõikumisest tekkivaid võimalikke tagajärgi. Selline võnkumine ööpäevas on 0,5-0,7 kraadi. See pole suur, aga on siiski mõõdetav.“

37-kraadine standard

Vasar märkis, et 37 kraadi on inimese jaoks välja kujunenud evolutsiooni käigus. Tema sõnul on kehas toimuvate keemiliste protsesside jaoks 37 kraadi kõige optimaalsem.

„Kui me lähme teiste liikide juurde, siis nende kehatemperatuur ei ole 37. Närilistel on see näiteks oluliselt kõrgem,“ ütles Vasar.

Kui inimene ei saa soojust ära anda, hakkab see organismi kogunema. Selle vastu aitab higistamine, mis on kõige efektiivsem vahend sooja ära andmiseks.

„Keha ei ole muidugi igalt poolt sama temperatuuriga. See sõltub vere liikumisest, need kehaosad, kus veri vähem liigub, näiteks sõrmeotsad, on reeglina külmemad kui inimese kehalähedased piirkonnad – õlad või kael. Veri liigub mööda keha ringi ja keha tegeleb pidevalt jahtunud vere soojendamisega. Nii me hoiamegi oma keha temperatuuri,“ sõnas professor.

Anatomography animatsioon hüpotalamusest.

Artiklisari “Kuidas töötab aju?” on osa Tartu ülikooli ajakirjandusmagistrandi Mathis Bogensi praktilisest magistriprojektist.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: