Suur osa tänapäeva inimestest arvab, et inimesel ja ahvidel oli ühine esivanem ning kusagil kauges-kauges minevikus oli kõikidel liikidel üks eellane. Need tõdemused sõnastas ligi 150 aasta eest loodusteadlane Charles Darwin. Tema evolutsiooniteooria ja loodusliku valiku printsiip kehtivad nende põhilistes seisukohtades tänaseni.

Eesti keeles on siiani Darwini olulistest teostest ilmunud „Liikide tekkimine“. Nüüd lisandus sellele „Inimese põlvnemine“, mis pahandas kunagi suurt hulka usklikke. Eestikeelse tõlke toimetaja Oive Tinn ütles, et Darwin jättis meelega „Liikide tekkimise“ raamatust välja inimese põlvnemise loo, sest ühiskond polnud nii paljuks korraga valmis.

„Tollal ajal (1859. aastal) oli juba tema idee, et loodus on arenenud ja kõik liigid on üksteisest arenenud, mitte pole ükshaaval maailma jumala poolt loodud, nii šokeeriv, et sinna veel inimest segada oli liig. „„Inimese põlvnemine" on siis teos, kus ta räägib inimesest, kuidas inimene paigutub sellesse eluslooduse süsteemi,“ selgitas Tinn.

„Tegelikult suur osa tema raamatust räägib kõikvõimalikest muudest loomarühmadest, alates kõikvõimalikest putukatest. Väga palju paneb ta rõhku ka primaatidele ja teistele imetajatele. Ta võrdleb nende anatoomiat, väga palju ka nende käitumist ning leiab, et tegelikult me ei erinegi üksteisest kuigi palju,“ lisas toimetaja.

Raamatu tõlkijaks on rahva seas vabadusvõitlejana tuntud Mart Niklus, kes tegi sellega algust 1950. aastatel. Ent Nõukogude Liidu repressioonide tõttu ei saanud ta siis tõlkega lõplikult valmis. Nüüd on siis raamat toimetatud ja tõlgitud.

Rakubioloogia professor Toivo Maimets ütles, et Darwini sõnastatud teooria peab suures osas paika siiani, kuid seda on kõvasti täiendatud ja taas on alanud diskussioon evolutsiooniteooria täiendamiseks.

„Eelmise aasta lõpus ajakiri Nature jõudis nii kaugele, et avaldas suure ja kirgliku diskussiooni teemal, kas me ei vajaks tänapäeval üldse uut evolutsiooniteooriat ehk oli suur hulk inimesi, kes ütlesid, et tänased loodusteaduse faktid ei mahu enam ka kohendatud darvinismi raamistikku. Kuid iseenesest fakt, et maailma number üks loodusteaduslik ajakiri sellist diskussioon avab ja suhteliselt suurelt, näitab, et toimumas on väga huvitavad arengud.