Alam-Pedja looduskaitsealalt avastati uus sääseliik ({{commentsTotal}})

Eestis avastatud uus sääseliik sai nimeks Neuratelia salmelai.
Eestis avastatud uus sääseliik sai nimeks Neuratelia salmelai.

Eesti maaülikooli zooloogia osakonna ja Tartu ülikooli teadlased avaldasid hiljaaegu uuringu, milles kirjeldati teadusele uus sääseliik Eestis, kes sai nimeks Neuratelia salmelai.

Uus sääseliik kirjeldati Alam-Pedja looduskaitsealalt püütud materjali põhjal, kuid tema teadaolev levila ulatub Põhja-Soomeni. ERR Novaatorile antud intervjuus märkis Eesti maaülikooli zooloogia osakonna juhataja kt Olavi Kurina, et suure tõenäosusega leidub seda liiki lisaks Soomele ka Venemaal.

„Olukorra teeb huvitavaks ja intrigeerivaks asjaolu, et morfoloogiliselt hästieristuva liigi siiani sekveneeritud DNA järjestused ei erine kuigivõrd lähisliigi omadest,“ selgitas Kurina. Praegu teadaolevalt on järjestatud sääseliikide kolm geeni ja ei saa välistada, et mõnede muude järjestuste puhul on see eristus tunduvalt suurem, selgitas Kurina. Kui kaks liiki esinevad koos ühes areaalis, on valikusurve tugev, et muutuksid sääskede morfoloogilised tunnused.

Kurina lisa, et samas artiklis kirjeldatud teise selle sääseperekonna liigiga, N. jabalmoussae (Liibanonist) on olukord aga vastupidine: väliselt väga sarnased liigid eristuvad hästi geneetiliste tunnuste põhjal.

„Uus liik inimesi ei ründa ja tema vastsed toituvad seentest,“ rääkis Kurina. Eestis on kokku ligikaudu 1500-2000 liiki sääski. Neist inimesi ründab ligikaudu 30-50 liiki sääski. Inimesi ründavad ainult pistesääskede, mõnede habesääskede ja kihulaste sugukondadesse kuuluvad sääsed.

Kuidas uue liigi määramine käib? Kirjeldamise tarvis püütakse putukaid püünistega. Seejärel sorteerivad spetsialistide need liikide kaupa, määratakse liigid ning selle käigus kirjeldavad ka uue liigi. Uue liigi kohta saadud informatsiooni vahetatakse ja võrreldakse ka kolleegidega üle maailma. Nii käis see ka sel korral.

Seda, et Eestis uus putukaliik kirjeldataks, ei tule just iga päev ette. Kokku on seda viimase pooleteise sajandi jooksul juhtunud üle 50 korra. Nendest ligi kümmekonda on kirjeldanud Eesti päritolu teadlased. „Viimati kirjeldati Eestimaal ringilendavat või sibavat putukat teadusele uuena ligi 15 aastat tagasi,“ lisas Kurina.

Uuringu tulemused avaldati zoosüstemaatika ajakirjas ZooKeys ning töörühma kuulusid lisaks Olavi Kurinale Tartu ülikooli teadlased Erki Õunap ja Kadri Põldmaa.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: