Naftareostuse kõrvaldamiseks kasutatud aine kahjustab koralle naftast rohkem ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Põlev naftaplatvorm Deepwater Horizon 21.
Põlev naftaplatvorm Deepwater Horizon 21. Autor/allikas: aprillil 2010 Reuters/Scanpix

Naftapuurimisplatvormi Deepwater Horizon uppumisega kaasnenud keskkonnakatastroofist on möödas pea viis aastat. Puuraugust merre voolanud nafta lõhustamiseks kasutanud dispergaatorit uurinud teadlased nendivad, et tõenäoliselt kahjustas ühend koralle rohkem, kui nafta seda üksinda teinud oleks.

Enne puuraugu sulgemist paiskus puuraugust välja umbes viis miljonit barrelit naftat, mis on võrreldav umbes Eesti poole aasta tarbimisega. Naftareostuse keskkonnamõjude vähendamiseks otsustati saastunud vette pumbata ligikaudu 7,3 miljonit liitrit Corexit EC9500A nime all tuntud dispergaatorit. Sarnaselt rasva molekule lahustavale seebile lõhub ühend pikad süsivesinike ahelad väiksemateks tükkideks. Ent samas polnud keegi kunagi varem pumbanud pindaktiivset ühendit merepõhja. Vahendit kasutati vaid pinnareostuste likvideerimiseks.

Katastroofi järel merepõhja uurinud bioloogidele jäid silma mitmed kahjustada saanud tumedat värvi pehme limaga kaetud korallid. Lima koostist uurides selgus, et see sisaldas nii naftat kui dispergaatorijääke. Erik Cordes Temple'i ülikoolist otsutas seepeale kolleegidega uurida, kas nähtud kahjustuste taga oli nafta, Corezit või mõlemate koosmõju.

Korallide jaoks surmava doosi määramisel selgus, et korallide kärbuma hakkamiseks läks vaja tunduvalt vähem dispergaatorit kui naftat, mis viitab, et see on organismide jaoks mürgisem. Cordex pani kolleegidega lisaks tähele, et pindaktiivse ühendi lisamine kasvatas ka nafta mürgisust. Teadlased pelgasid seda juba 2010. aastal. Lisaks nenditi toona, et dispergaator häirib tõenäoliselt tuunikalade ja merikilpkonnade loomupärast arengut.

Järgmise sammuna plaanib Cordesi töörühm jäljendada katastroofi ajal merepõhjas nähtud dispersandi ja nafta kontsentratsiooni, et saada nafta ja dispergaatori kokteili mõjudest parem ülevaade. Pikemas plaanis võiks see aidata luua strateegiaid, mida rakendades ei teeks dispergaatorid mereelustikule nii palju kahju.

Uurimus ilmus ajakirjas Deep-Sea Research II.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: