Video: TTÜ rektorikandidaatide väitlus ja väljavõtted valimisplatvormidest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1428991364000 | amCalendar}}

Täna väitlesid Tallinna tehnikaülikooli aulas rektorikandidaadid. Rektori ametikohale kandideerivad Jaak Aaviksoo, Jakob Kübarsepp, Andrus Salupere, Mart Ustav.

 

Väljavõtted väitlusest:

Esimesena sõna saanud rektorikandidaat Mart Ustav keskendus oma platvormi tutvustades TTÜ arengule tulevikus, millest suure osa moodustas ülikooli kui organisatsiooni uuendamine ning tähelepanu pööramine akadeemilise karjäärimudeli arendamisele. Mart Ustav on viimase osas oma valimisplatvormis tõstnud esile, et iseseisva teadlaskarjääri alustamiseks TTÜs peab doktorikraadiga spetsialist reeglina läbima järeldoktorantuuri välismaa tippkeskustes või tööstuses, et saada paremat ülevaadet maailmas toimuvast ja tekitada professionaalset suhtevõrgustikku.

See võimaldaks oluliselt tugevdada TTÜ teadustegevust ja rahvusvahelist positsiooni. Ustav peab oluliseks, et TTÜ võtaks endale rolli pakkuda teaduslikke lahendusi probleemipõhistele väljakutsetele ettevõtlusest ja ühiskonnast.

Mart Ustav: "Me peame eneselt küsima, kus kohas on meie osa, kuhu me oma tuumikkompetentsid rakendame?"

Teemadena, millele kontsentreeruda ning mis juba ka praegu edukalt toimivad, tõi Ustav välja energiatõhusa ehituse, rohelise energeetika, kaasaegse meditsiini ja peenkeemiatööstus. "Need kõik suunad on tulevikusuunad, neis kõigis on vaja integreerida tehnikaülikooli teadmiste paljusust ja võimekust."

"Rektoraat peab ennekõike teenima ülikooli selle kaudu, et selle rektoraadi liikmed koos nende juhitud osakondadega panustavad TTÜ õppejõudude ja teadlaste tegevusse, mille tulemusena on meil võimalik kasutada rohkem raha, paremini organiseerida, paremini struktureerida," sedastas Ustav. Kust aga raha tulema peaks? Ustav tõi välja, et senisest enam peaks leidma võimalusi, kuidas teadus- ja arendustegevuse rahastus tuleks ettevõtlusest.

Oma valimisplatvormis toob ta välja, et "Tehnikaülikool laiendab koostööd ettevõtetega Eestis ja välismaal määral, et see avalduks tööstuslike tehnoloogiliste arendusprojektide rahuldavas arvus ja vastavate lepingute rahalises mahus." Ta toob sinna lisaks, et "Senine rahastamine ei rahulda Tehnikaülikooli ambitsioone ja vajadusi. Seepärast on vajalik teaduse finantseerimise oluline kasv, mis saavutatakse ettevõtlusega koostöö laiendamise, ELi programmidest osavõtu suurendamise, Eesti finantseerimisinstrumentide tõhusama kasutamise ja rahvusvahelistumise abil."

Teisena sõna saanud Andrus Salupere tõstis oma platvormi tutvustades esile TTÜ olulisust Eesti ainsa tehnikaülikoolina. "Meie oleme need, kes vastutavad selle eest, et Eestis oleks tagatud inseneride ja tehnikateadlaste järelkasv ning säiliks eestikeelne inseneriharidus." Tema sõnul on oluline, et lähiaastatel arendataks traditsioonilisi tehnikateaduste erialasid.

Andrus Salupere: "Kuna me oleme ainuke tehnikaülikool, siis meie prioriteetide loetelu peab olema tunduvalt pikem kui on mõne suurriigi tehnikaülikoolil, sest meie peame katma kogu Eesti vajadused selles vallas."

Salupere tõi oma ettekandes välja kolm TTÜ põhieesmärki, mille poole järgmise kümne aasta jooksul püüelda.

1) TTÜ-l on vaja kujuneda Eesti ühiskonna ja majanduse teaduspõhise arengu veduriks, kes räägib tõhusalt kaasa Eesti majanduse edendamisel ning erinevate strateegiate ja arengupoliitikate kujundamisel;
2) 2020. aastaks on TTÜ üks Läänemere regiooni juhtivaid tehnikaülikoole;
3) 2025. aastaks on TTÜ jõudnud Euroopa tehnikaülikoolide paremikku.

Nende eesmärkide täitmiseks on Salupere sõnul oluline, et ülikooli töötajaskond oleks motiveeritud oma tööd tegema ning saaks tehtu eest ka väärilist palka. Sarnaselt Marti Ustaviga rõhutas Andrus Salupere teadlaskarjäärimudeli olulisust.

Õppetööd puudutava osas tõi Salupere välja, et see peab olema teaduspõhine ning lõpetaja peab olema pädev saamaks hakkama praegusel tööturul ja valmis elukestvaks õppeks. Bakalaureuseõppekavade osas peab Salupere oluliseks, et bakalaureuseharidus annaks universaalse baashariduse, mis võimaldab jätkata spetsialiseerumist magistriõppes. Jõuliselt tuleb Salupere hinnangul aga suurendada IKT ainete mahtu õppekavades. Tõsta tuleb ka keeleõppe taset, seisab Salupere platvormis.

Kolmandana sõna saanud rektorikandidaat Jaak Aaviksoo rõhutas oma platvormi tutvustades, et ülikooli aga ka ühiskonda on muutused on rasked tulema. Sageli loodetakse muutustes poliitikutele ning ka teadmistepõhisesse majandusse. "Jah, ma arvan, et head poliitikat on vaja, palju paremat poliitikat, kui meile pakutakse, aga poliitikud ei lahenda meie probleeme. /---/ Ma arvan, et ka teadus, vähemasti klassikaliselt mõelduna, ei ole see võluvits, mis meid viie-kümne aasta perspektiivis pikkade sammudega edasi aitab."

Aaviksoo näeb, et muudatusteks on tarvis noorte inimeste potentsiaali, mis on TTÜs võrreldes teiste ülikoolide ja teadusasutustega kõige suurem.

Ta rõhutas ülikooli rolli ühiskonna, eeskätt ettevõtluse, vajaduste rahuldamisel. Lisaks tõstis ta olulisena esile väljalangevuse vähendamise tarvidust. Rahvusvahelistumisest rääkides ütles Aaviksoo: "Jah, aga milleks!? Rahvusvahelistumine ei saa ega tohi olla eesmärk omaette." Üliõpilased, kes tulevad siia kaugelt, peaksid Aaviksoo hinnangul oskama heal tasemel keelt ning olema muidu oma teadmistelt silmapaistvad. Samuti ei ole eesmärk omaette saada Eestisse välismaiseid õppejõude. "Eesti õppejõud on täpselt sama head kui välismaa omad. Aga ometi on meil mingid lüngad, kus me ei ole suutnud välja arendada oma kompetentsi. Sinna me kutsumegi kindlasti paremas kvaliteedis ja kindlasti kiiremini, kui me ise suudaksime."

Aaviksoo kordas oma juba aastate eest öeldud mõtet, mille kohaselt peab Eesti haridus ja teadus olema küll laiapõhjaline, kuid mitte liiga laiapõhjaline ehk lihtsalt öeldes peaks Eesti keskenduma teatud erialadele ning mitte kõiki liigselt arendama.

Jaak Aaviksoo oponeeris akadeemik Mart Ustavi mõttele suurendada koostööd ettevõtetega Eesti majanduse innovatsiooni osas. "Lihtne rehkendus ütleb, et Eesti majanduse ja innovatsiooni toetamine akadeemiliste asutuste kaudu on piiratud." Seetõttu peab ettevõtluspartnerlus Aaviksoo hinnangul ulatuma Eesti piiridest välja.

Jaak Aaviksoo: "Suured ja tugevad kaubamärgid ja sügavad taskud peavad olema meie partneritel ja sinna taskusse saame me oma käe, kui meil on midagi sisulist vastu pakkuda."

Neljandana oma platvormi tutvustanud Jakob Kübarsepp peab sarnaselt teiste kandidaatidega oluliseks arendada TTÜ-st Läänemere regiooni tipptehnikaülikool. Õppevaldkonnas tähendab see, et õpetamise ja õppetöö kvaliteet on prioriteet ning TTÜ vilistlased saavad tööturul hästi hakkama. Sarnaselt Andrus Saluperega tõstis ka Jakob Kübarsepp esile IKT integreerimist tehnika- ja loodusteaduste erialadesse.

Kübarsepp puudutas oma ettekandes ka täiendkoolitust ja elukestva õppe edendamist. Need on rohkemal või vähemal määral kirjas ka teiste kandidaatide platvormides.

Kübarsepp tõi sarnaselt Aaviksoole välja tarviduse vähendada väljalangevust. Tema hinnangul aitaks väljalangevust vähendada suurem nõudlikkus vastuvõtul.

Rahvusvahelistumise osas nõustus ta samuti Aaviksooga, et välistudengite protsent peaks kasvama praegusel kümnelt 20-ni.

Mart Ustav on praegu TÜ tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor.

 

1) TTÜ säilitab järgmise kümne aasta jooksul oma 12000−15000 liikmelise üliõpilaskonna, muutes oma õppekavasid ja integreerides akadeemilist ja rakenduskõrgharidust.
2) Õpetamise ja õppimise kvaliteedi tõstmiseks süvendatult kohustusliku komponendina üliõpilaste tagasisidet, mille analüüsimise alusel luuakse meetmed õppimise ja õpetamise taseme parandamiseks.
3) Vähendatakse bakalaureusetaseme õppekavade arvu ning tõstetakse õpetamise üldhariduslikku taset ja mahtu /---/ kuid laias laastus jätkatakse enamuse seniste erialade õpetamist. Tudengid võetakse vastu riigieksamite pingerea alusel ilma lävendita arvus, mida võimaldab ülikooli ressurss.
4) Tehnikaülikool peab oluliseks teadlaste ja õppejõudude korpuse suurendamist ning mõistlikku ja suunatud noorendamist. Eesmärgiks saab tipptasemel teadlaste-õppejõudude arvu kuni kahekordistamine.
5) Välisüliõpilaste arv, kes õpivad inglise ja vene keeles, moodustab viieaastase perioodi lõpuks 20%.

Mart Ustavi rektoraat: 1) loodusteaduste taustaga teadusprorektor; 2) tööstusliku teadus- ja arendustöö kogemusega arendusprorektor; 3) rahvusvahelise teadus-tehnoloogilise taustaga õppeprorektor; 4) majandustaustaga ettevõtluse ja rahvusvahelistumise prorektor; 5) finantsdirektor; 6) haldusdirektor. Rektoraadi juurde moodustatakse TTÜ valitsus, kuhu lisaks rektoraadile kuuluvad kõigi teaduskondade dekaanid, asutuste ja kolledžite direktorid.

Väljavõtted Andrus Salupere platvormist:

1) TTÜ peab olema rahvusvaheliselt atraktiivne tööandja, kus lisaks huvitavale tööle ja toredatele kolleegidele on tagatud ka atraktiivne palk ja stabiilne tulevikuperspektiiv. Tuleb juurutada õppejõu/teadlase karjäärimudel. Akadeemilise personali värbamisel tuleb lähtuda Eesti riigi huvidest – kõrvuti õppe- ja teadustöö kõrge rahvusvahelise tasemega peame ülikoolis säilitama eestikeelse insenerihariduse.
2) Akadeemilisele personalile tuleb tagada optimaalne õppe- ja teadustöö suhe. Kuigi see võib tunduda tülikas, tuleb väärtustada erinevusi: struktuuriüksuste tegevusvaldkonnad on väga erinevad ja kõike ei saa mõõta ühe mõõdupuuga.
3) Õppekavade arendamise ja optimeerimisega tuleb tegeleda pidevalt. Siin ei saa lähtuda ainult kokkuhoiust – vaja on täita ka oma kohustused ühiskonna ees ning koolitada spetsialiste vastavalt Eesti riigi vajadustele. Suurim reserv peitub bakalaureuseõppe kavades.
4) TTÜ peab kujunema Eesti juhtivaks elukestva õppe keskuseks. Juba põhikooli õpilased peavad saama siin lä- bida kooliprogrammi laiendavaid ja täiendavaid kursusi, täiskasvanud aga saama täiend- ja ümberõpet. Sellese tegevusse tuleb kaasata ka kõik TTÜ kolledžid.
5) Tuleb suurendada TTÜ ja era- ning avaliku sektori vahelist teadlasmobiilsust. Välja tuleb koolitada nn. tõlgid, kes on võimelised teadlasi/õppejõude ja ettevõtjaid omavahel adekvaatselt vahendama.

Andrus Salupere on praegu TTÜ rakendusmehaanika professor.

 

  

 

Andrus Salupere rektoraat:
Õppeprorektorina on andnud nõusoleku jätkata Jakob Kübarsepp, kes omab selles vallas pikaajalist kogemust ning oleks rektoraadis ka järjepidevuse kandjaks. Teadusprorektor peab olema tunnustatud teadlasena ja omama lisaks organisatoorse töö kogemust nagu näiteks Tõnis Kanger, Erkki Truve, Gert Jervan või veel mõni. Arendusprorektoriks on nõustunud hakkama Tauno Otto. Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory direktori kohal soovin Tea Varraku jätkamist. Rahvusvahelise suhtluse seisukohalt võib osutuda otstarbekaks kui ta teeb seda prorektori positsioonilt. /--/ Haldusdirektori kohal soovin näha jätkamas Margus Leivot ja finantsdirektorina Katrin Toompuud.

Jakob Kübarsepp on praegu Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor.

 

Väljavõtted Jakob Kübarsepa platvormist:

1) Akadeemilise personali karjäärimudel, mille olulisteks komponentideks on selge perspektiiv tööalaseks edutamiseks noortele ja oma aktiivse tööelu lõpetajatele. Akadeemilise personali töösoorituse hindamine, mille põhimõtteks on tegevuse kõikide aspektide (õppe- ja teadustegevus ning ühiskonna teenimine) väärtustamine.
2) Rahvusvaheliselt silmapaistval tasemel (välis)õppejõudude ja -teadlaste kaasamine paindlikul viisil ülikooli kõikidesse vastutusvaldkondadesse ja teaduskondadesse.
3) Rahvusvaheliselt silmapaistval tasemel (välis)õppejõudude ja -teadlaste kaasamine paindlikul viisil ülikooli kõikidesse vastutusvaldkondadesse ja teaduskondadesse.
4) Tugi- ja juhtimisinfosüsteemide arendamine, et vähendada õppejõudude ja teadlaste (bürokraatia)koormust.
5) Ettevõtluse ökosüsteem, mille osisteks on ettevõtlust ja ettevõtlikkust toetav tugistruktuur, liikmeskonnale ettevõtlikkust arendava õppe kättesaadavus, toe pakkumine intellektuaalomandi rakendamiseks ettevõtluses ja ettevõtluse alustamiseks ning ettevõtluskogemuse ja ettevõtetega koostöö väärtustamine personali värbamisel ja tunnustamisel.

Jakob Kübarsepa rektoraat:
1) õppeprorektor (Tauno Otto) 2) teadusprorektor (Andrus Salupere) 3) arendus- ja innovatsiooniprorektor (Tea Varrak) 4) praegu ametis olevad finantsdirektor, haldusdirektor ja turundusdirektor jätkavad.

Väljavõtted Jaak Aaviksoo platvormist:

Põhieesmärkide saavutamisele peaks kaasa aitama TTÜ organisatsiooniline areng, mille märksõnadeks on konsolideeerimine ja fokusseerumine. Struktuursete ümberkorralduste aluseks peaks olema funktsionaalsuse kasv ja suurem sünergia. Ülikool peaks olema valmis kõrgharidus- ja teadusmaastiku korrastumiseks, mille käigus tuleks eelkõige pühenduda oma tugevuste väljaarendamisele. Ülikooli kolledžitele tuleb kindlustada pikaajaline jätkusuutlik areng, mis peab tuginema tihedale koostööle ja toetusele regioonide tasandil.
Peamiste tegevussuundadena näeb Aaviksoo:
1) Õppekavade arvu vähendamist ja nende selgemat suunitlemist baaskompetentside väljaarendamisele ning tööturu väljunditele. Pigem vähem, aga paremini.
2) Õppetöö ja õpetamise suuremat väärtustamist. Heade õppejõudude ja heade teadlaste staatus ülikoolis olgu võrdne.
3) Sihikindlat ülikoolist välja suunatud teavitustegevust, sh koostöös meediaettevõtete ja teiste haridusasutustega.
4) Tasakaalustatud ja eesmärgistatud rahvusvahelistumist. Väliskoostöö, välisüliõpilased ja välisõppejõud peaks panustama kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt.

Jaak Aaviksoo on olnud Tartu ülikooli rektor (1998-2007) ja haridus- ja teadusminister (2011-2014).

 

Jaak Aaviksoo rektoraat:
Olen palunud oma meeskonda senise õppeprorektori professor Jakob Kübarsepa, prorektor Tea Varraku ja haldusdirektori Margus Leivo. Sooviksin teadusprorektorina näha inimest, kes oleks eelkõige motiveeritud suunama tehnikaülikooli tuumkompetentside tugevdamist.

Kuratoorium valib rektori 22. mail viieks aastaks. Rektor astub ametisse 1. septembril 2015. Valimistest saab täpsemat infot TTÜ rektori valimiste veebilehelt.
 
Tallinna tehnikaülikooli rektorid taasiseseisvunud Eestis:
Andres Keevallik, 2010-...
Peep Sürje, 2005-2010
Andres Keevallik, 2000-2005
Olav Aarna, 1991-2000

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: