Ungarist leitud mumifitseerunud surnukehad aitasid tuvastada tuberkuloosibakteri esivanema ({{commentsTotal}})

Terézia Hausmanni mumifitseerunud säilmed.
Terézia Hausmanni mumifitseerunud säilmed.

Ungari väikelinnast Vacist leiti aastate eest ruum, mis oli maast laeni täidetud sadade kirstudega. Neis olnud inimeste säilmed olid kuivade tingimuste tõttu mumifitseerunud. Säilmete abil on aga epidemioloogid selgitanud välja, et erinevad tuberkuloosibakteri tüved pärinevad kõik ühest Rooma keisririigi aegsest esivanemast, mis laastas Euroopas 18. sajandil, aga levib ka tänapäeval.

1994. aastal avastas Vaci dominikaani kirikus restaureerimistöid teinud tööline kinnimüüritud ruumi, milles oli enam kui 200 inimese säilmed. Paljud neist olid kunagi olnud rikkad Vaci katoliiklased, kelle jõukusele viitasid kallid rõivad, kuid oli ka tavalisi linnakodanikke. Surnukehade alla oli pandud materjal, mis imas kehade lagunemisel tekkinud vedeliku ning kuna ruum oli piisavalt kuiv, mumifitseerusid surnukehad loomulikul moel.

Kuivõrd enamjaolt oli tegu jõukate ning mõjukate inimestega, olid paljude surnute nimed ja surmapõhjused dokumenteeritud. See tegi leiu epidemioloogidele veelgi väärtuslikumaks, kuna nii oli võimalik uurida, kuidas levisid nakkushaigused minevikus.

Teadlased võtsid 26 tuberkuloosi surnud inimeselt proovid. Neist kaheksal proovil oli võimalik järjestada tuberkuloosi mükobakteri ehk Kochi kepikese genoom. Teadlaste ees avanes pilt, mis on sama õõvastav kui rahvasuus liikunud pärimus tiisikusena tuntud tõve laastavusest.

Tuberkuloos levis Euroopas juba 18. sajandil ehk enne massilise linnastumise ajajärku. Vaci säilmeid uurinud teadlased tuvastasid, et tegelikult laastas tuberkuloos maapiirkondades oluliselt varem ja laiahaardelisemalt kui 19. sajandi linnades, tappes iga seitsmenda inimese.

Tänapäeva tuberkuloosihaigetel on enamasti üks tuberkuloosibakteri tüvi. Vaci säilmete analüüs näitas aga, et kaheksast viiel surnukehal oli vähemalt kahe, ühel ka suisa kolme erineva tüvega tuberkuloosibaktereid. Kõigil nakatunutel oli aga üht kindlat tüüpi bakteritüve, mis tänapäeval nakatab igal aastal Euroopas ja USAs enam kui miljonit inimest.

Teadlased joonistasid sellele bakteritüvele n-ö sugupuu, mis viis lõpuks välja Rooma keisririigi aegadesse. See dateering kinnitab nende teadlaste arvamust, kes väidavad, et tuberkuloos hakkas levima ligikaudu 6000 aasta eest, mitte kümnete tuhandete aastate eest, nagu väidavad teised teadlased. Uuringu põhjal Nature Communicationsis avaldatud artiklis rõhutavad teadlased asjaolu, et on võimalik tuvastada nakkushaiguste ajaloolise leviku põhjusi ning see võimaldab prognoosida ka potentsiaalseid ohte tulevikus.

35 000 elanikuga Vaci linn asub Ungari põhjaosas.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: