Pimedatele rottidele anti magnetmeel ({{commentsTotal}})

Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Autor/allikas: AP/Scanpix

Nägemismeele kaotamine on raske, seda isegi rottide jaoks. Närilistega tehtud katsed näitlikustavad nüüd, et aju plastilisus võimaldab meele kaotamist kompenseerida suhteliselt lihtsakoeliste implantaatide abil. Rotid õppisid labürindis orienteeruma tillukesest digitaalkompassist elektroodide vahendusel ajju saabuva informatsiooni alusel.

Tokyo ülikooli teadlased eesotsas Yuji Ikegayaga ehitasid pea külge kinnitatava geomagnetilise sensori, mis põhines nutitelefonides telefoni orientatsiooni määramiseks kasutataval mikrokiibil. Sensor saatis elektrilisi signaale välja iga kord, kui närilise pea osutas 20-kraadise eksimisruumiga kas põhja või lõuna suunas. Esimesel juhul stimuleeriti seadmest lähtuvate elektroodide vahendusel kuklasagaras asuva nägemiskeskuse parempoolset, teisel juhul piirkonna vasakpoolset osa.

Pimedad rotid saadeti seejärel T-kujulistest ja keerukamatest labürintidest toitu otsima. Kümnete katsete järel õppisid loomad viimaks ajju edastatavast geomagnetilisest teabest kasu lõikama. Pimedate rottide poolt toidukuulikeste otsimiseks kasutatav strateegia ja eesmärgi saavutamise kiirus oli viiamks võrreldav normaalse nägemisega rottide omaga

Sensorita rotid kompasid aga sõna otseses mõttes pimeduses. Närilised jõudsid toidukuulini aeglasemalt ja nende sooritusvõime täiendavate katsetega ei paranenud. Lisaks, kui „magnetmeelega“ närilised pöörasid enda keha sõltuvalt otsingute alguspaigast, siis pimedad rotid hakkasid liikuma alati otse. Erinevus võimaldab välistada lihtsama selgituse, et rotid õppisid paremini toitu otsima tundlikumaks muutunud lõhnataju abil.

Töörühm järeldab tulemuste alusel, et pimedate eluolu saaks kergendada suhteliselt lihtsate implantaatide abil. Juba rottide aju näib olevat piisavalt plastiline, et nad saaksid kasutada meelt, mille sarnast pole neil kunagi olnud. Samuti sillutab see taas teed tulevikule, kus oma meelerepertuaari saavad laiendada ka terved inimesed. Näiteks mõne aasta eest tehtud uuringus siirdati rottide ajju implantaat, mis võimaldas neil registreerida infrapunavalgust.

Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: