Eesti elanik toodab vähem prügi kui keskmine eurooplane

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Pääsküla prügila 2003. aastal Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat andmetel tootis iga Euroopa Liidu elanik 2013. aastal keskmiselt 481 kg olmejäätmeid. Eesti elanikud on selle näitaja poolest aga positiivsete näidete hulgas: keskmiselt tootis Eesti elanik 2013. aastal 291 kg prügi.

Enim prügi tootsid taanlased, kus vastav näitaja oli 747 kg inimese kohta. Sinna juurde on oluline märkida, et Taanis töödeldi enam kui pool sellest ümber ning prügilasse ladustati vaid kaks protsenti jäätmetest.

Keskmiselt läheb EL-i riikides 28 protsenti prügist ümbertöötlemisse, 15 protsenti kompostiti, 26 protsenti põletatakse ning 31 protsenti ladestatakse prügimäele. Eestis töödeldakse ümber 20 protsenti, 64 protsenti põletatakse ja 16 protsenti läheb prügimäele. Ümbertöötlemise poolest on Euroopas esirinnas Sloveenia ja Austria, kes 2013. aastal töötlesid ümber 35 protsenti prügist. Eesti paistis silma aga suure põletatud prügi hulga poolest.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek selgitas ERR Newsile, et Eurostati andmetesse tuleb siiski suhtuda teatava kriitikameelega. Nimelt tugineb Eurostat oma andmetes Euroopa jäätmeloendi (EWL) andmetele, siis on andmed Eesti kohta tagasihoidlikumad. EWL loeb olmejäätmete hulka kõik, ka pakendijäätmed, mida Eestis kogutakse eraldi. Tõsi, Eesti elanik tõesti toodab vähem prügi, kui keskmine EL-i elanik. Kuid kui eraldi kogutavad pakendijäätmed juurde arvestada, tõuseks prügitoodang inimese kohta umbes 50 kg võrra, selgitas Eek.

Eesti elanike tekitatavate jäätmete kohta kogub andmeid ka keskkonnaagentuur (KAUR), mille andmete kohaselt tootsid Eesti elanikud 2013. aastal 444 tuhat tonni jäätmeid, mis teeb keskmiselt 341 kg prügi inimese kohta.

Peeter Eek märkis, et kui prügi hulka arvestataks ka pakendijäätmed, tõuseks Eesti näitaja ka ümbertöötlemise osas. Samuti ei kajastu EWL andmetes ja sellest lähtuvalt Eurostati ülevaates kompostjäätmete hulk. Sellest, kui palju kompostivad inimesed jäätmeid oma kompostikastides ja -hunnikutes oma koduaias, puudub tegelikult täpne ülevaade.

Kuigi küsimus võib näida kohatu, tahaks siiski küsida, miks on Eesti elanike toodetava prügi hulk EL-i keskmisest oluliselt madalam?

Eesti jäätmekäitlejate liidu tegevjuht Margit Rüütelmann selgitas, et põhjusi eestlaste keskmisest väiksema prügitootmise kohta on kaks. Esiteks on eestlaste sissetulekud EL-i rikkamate riikidega võrreldes madalamad, mis omakorda tähendab, et tarbitakse vähem ja sellest lähtuvalt tekib ka vähem prügi. Samasugune trend on märgatav kõigis Ida-Euroopa riikides.

Teine põhjus on eestlaste harjumustes – inimesed ei ole altid asju nii kergekäeliselt ära viskama. Pigem ladustatakse vana asi uue soetamise kõrval endal kodus, mitte ei visata ära.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: