27. märtsil 1933 valmistati kogemata polüetüleeni
27. märtsil 1933 valmistasid briti keemikud Reginald Gibson ja Eric Fawcett katseseadmete defekti tõttu kogemata polüetüleeni, millest on saanud tänaseks maailmas kõige enam kasutatav plast.
Keemikud üritasid panna kõrge rõhu all reageerima etüleeni ja bensaldehüüdi. Loodetud saagise asemel moodustus aga hoopis vahajas kämp, mida tuntakse tänapäeval polüetüleeni nime all. Katseanumasse oli Gibsoni ja Fawcetti teadmata lekkinud veidi hapnikku, mis reaktsiooni oluliselt kiirendas. Lekke avastasid samas ettevõttes töötanud M. W. Perrin ja S. C. Swallow alles kaks aastat hiljem. Isegi siis võttis veel kaks kuud, et polüetüleeni moodustumises mängis kriitilist rolli hapnik.
Tagantjärele võib nentida, et polüetüleeni sünteesis esimest korda kümnendi alguses hoopis ameerika keemik Carl Marvel, kuid mees ei uskunud, et materjali saaks kasutada millekski mõistlikuks. Brittidel ideedest aga puudu ei tulnud. Tootmisprotsess patenteeriti 1936. aastal, tööstuslik tootmine algas kaks aastat hiljem. Polüetüleeniga hakati isoleetima värskelt konstrueeritud radariseadmete juhtmeid, mistõttu kuulutati materjal II maailmasõja ajal sõjasaladuseks.
Mänguasjade, kööginõude, pakkematerjalide jmt valmistamiseks hakati seda kasutama alles pärast sõja lõppu. Kuigi tänaseks on polüetüleen saanud mitmeid konkurente, on see endiselt maailmas kõige enam kasutatav plast.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa