Kristjan Port: Internet Exploreri matustel pisaraid ei poetata ({{commentsTotal}})

Bill Gates
Bill Gates Autor/allikas: AFP/Scanpix

Kui kaua kulub maailma juhtival ettevõttel innovaatilise kaubaga turu vallutamisele, kuuldes samal ajal kui halb see on, püüdes seda siiski samal ajal pidevalt parandada, kuni lõpuks saadakse aru, et isegi toote nime mainimine mõjub ettevõtte mainele mürgiselt ning ta otsustab selle eluringi lõpetada?

Arvestama peab 20 aastaga, kui kasutada näites vihjatud Internet Explorerit, mida Microsoft on alates 1995. aastast püüdnud pakkuda interneti lehitsemiseks. Toona oli maailmas küll suhteliselt väikesearvulise veebiruumi domineerivaks lehitsejaks Netscape Navigator, mille käes oli 90 protsenti turust ja paistis, et kõik uskusid garanteeritud edusse ja ostsid börsilt firma aktsiaid. Kuid Bill Gatesi peas küpses plaan, kuidas interneti rongist majajäämust jõulise spurdiga tasa teha.

Võibolla nägi ainult tema seda sportliku narratiivi kaudu, sest tehtu pärast sattus Microsoft peagi kohtusse, kui USA valitsus süüdistas firmat ebaausate võtete kasutamises. Bill kasutas ära Windowsi populaarsust, sest umbes 95 protsenti arvutitest kasutasid tema platvormi ja ta lisas internetiuurija ehk Internet Exploreri näiliselt tasuta rakendusena operatsioonisüsteemi koosseisu. Ostjale jäi tasuta toote mulje, sest selle eest ei küsitud raha. Ometi teavad kõik ameerika vanasõna tasuta lõunate illusioonist ja tegelikult käis uue lehitseja rahastus läbi operatsioonisüsteemi müügi. See samm lõi jalad alt Netscape'ilt, mis püüdis oma tarkvara eest raha küsida.

Tajudes turuosa kiiret kahanemist püüdis ka Netscape 1998. aasta aluses uut Navigatorit pakkuda vabavarana, aga neil puudus Microsoftiga võrreldav alternatiivne rahastamise allikas. Sama aasta lõpuks tõstsid nad käed üles ja jätsid uue lehitseja arendamise katki. Samal ajal panustas Microsoft Internet Exploreri arendusse tuhande programmeerija panuse ja 100 miljonit dollarit aastas.

Internet Explorer sai turust enda kätte ca 80 protsenti. Hoolimata küdevast vimmast ja levinud Microsofti vastalisest hoiakust kujunes IE’st standard, mille omapäradega arvestati veebilehtede loomisel. Probleeme tekitas mitmete väiksemate lehitsejate püüdlused olla veebilehtede kuvamisel kiiremad või pakkuda täiendavat funktsionaalsust, mistõttu hakkas kujunema olukord, milles lehtede programmeerijad pidid esmalt kontrollima veebilehitseja versiooni ja püüdsid siis juhatada selle vastavalt optimeeritud koodi osadele.

Bill Gates kasutas olukorda jõuliselt ära ja püüdis nii mõnegi standardi allutada oma kapriisidele, õigemini püüdis suruda uued tulijad kui peavooluga kokkusobimatute lahenduste pakkujad mängust välja. Paradoksaalselt seda enam armastati Microsofti ja eriti Internet Explorerit vihata nii kasutajate kui lehtede valmistajate poolt. Seda isegi olukorras, milles Microsoft tõi turule tunnustust leidnud innovaatilisi lahendusi. Just seda ajastut võib pidada perioodiks, kui Microsoft pingutas olla parima lehitseja valmistaja, aga seda ei tahtnud kuigi paljud avalikult tunnistada.

Ühtlasi hoidis taoline meelelaad üleval väiksemate tegijate motivatsiooni oma brauserit ikka edasi arendada. Tänu nende tegevusele ja leidlikkusele hakkas Internet Explorerit saatma kuvand konservatiivsest ja mitteinnovaatilisest lehitsejast. Seega oli mürgi jaoks vajalikud komponendid olemas – viha turgu jõuliselt valitseva Microsofti vastu, mis ei suuda pöörase kiirusega arenenud interneti maastikul sama kiirelt liigutada kui vähemad firmad – ühesõnaga saast, aeglane ja vearikas!

Üheks suurima vimma kandjaks olid endised Netscape'i lehitseja valmistajad, kes leidsid rakendust Firefoxi arendamisel. Peagi lisandus mängu Google, mida huvitas lehitseja roll tema enda toodete kasutusplatvormina ja nii sündis juurde Chrome. Miljonitele meeldis veel ka norrakate loodud Opera ja nii hakkaski Internet Exploreri monumendi jalam murenema. Võibolla see polnudki monument, vaid sädelevasse fooliumisse mässitud taburet oksa all, millest polnud veel nööri üle visatud ja seetõttu paistis kõik idüllilisena.

Noh, nüüd tõi Microsofti uus juhatus nööri kohale ja otsustas Internet Exploreri üles puua. Vähemalt selle nime, sest Microsoft kavatseb teha uue lehitseja ja ei soovi selle sündi rikkuda halvamainelise nimega. Internet Exploreri matustel ilmselt keegi ei nuta.

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: