Kristjan Port: kuus leiutist, mida nende loojad kahetsevad ({{commentsTotal}})

Tuumakatsetus
Tuumakatsetus Autor/allikas: AFP/Scanpix

Kuidas hinnata leiutist, mille tulemusel tekib prahti, millega võiks planeedi Maa pinna katta 12-kordse biolagunematu plastikihiga? Seda vist ei tahaks? Kuidas hinnata leiutist, mis muudab iga kolmanda suurriigi elaniku elu lihtsamaks ja kannab ühtlasi tootja kassasse 4,7 miljardit dollarit? Seda vist tahaks.

 

John Sylvan oli dilemma ees, sest kõik kirjeldatud tunnused puudutavad tema leiutist. Selleks on kapslikohvi. Teate küll need kohviautomaadid, millesse paned vastava kapsli ja tass täitub suurepärase joogiga. Viimane on nii hea, et oma klientidele pakuvad sama jooki isegi mõned Michelini tähtedega restoranid. Ameeriklane John Sylvan oli kehva kohvi joomisest tüdinud ja nii ta siis mõtles välja kapslikohvi, mille konteinerite materjal peab paraku olema selline inimesele toiduanumana ohutu, kuid inimese keskkonnale ohtlik ja sinna see siis kuhjub. John Sylvan otsustas, et kahetseb oma leiutist.

Analoogseid nokk lahti ja saba kinni leiutisi ning neid kahetsevaid leiutajaid on mitmeid. Christian Science Monitorist leiab kuus taolist juhtumit. Järgmisest kahetsejast saame kindlasti üheskoos paremini aru ja nõustumegi temaga ning vaata isegi, et tahaks peksa anda.

Üheksakümnendate lõpus kaasüliõpilastele suunatud veebiteenuste ettevõttes töötanud Ethan Zuckerman sai õige pea aru, et erinevate sisutoodete müük on uskumatult raske ning kasvavate kulude katteks oleks vaja välja mõelda midagi, mille ostmine juhtub automaatselt. Ethan mõtles välja pop-up reklaami. Peagi said külastajaid hüpikakendega pommitades raha teenida paljud analoogselt rahavaakumis olnud veebilehed. Ühtlasi õppisime tundma reklaamimaailma üht enimvihatud nähtust, mida Ethan nüüd siiralt kahetseb.

Kolmas leiutise kahetsemise juhtum on märgiline. Lugu algas leiutaja venna Emili traagilise surmaga, mille põhjuseks oli lõhkeaine ootamatu plahvatus. Vend Alfred otsustas pühendada teede ja tunnelite rajamiseks lõhkamisel kasutatava ohutuma purustava materjali leiutamisele ning teda saatiski edu. Edu kurvemaks tulemiks oli dünamiidi nime kandva materjali kasutamine inimeste tapmiseks. Kuigi leiutaja uskus esialgu, et dünamiidi kasutamine aitab hirmu tasakaalu loogika abil sõdu vältida, kui kõik konflikti osapooled võivad kõiki hävitada, pidi ta pettuma. Seetõttu otsustas ta tekkinud suure varanduse rakendada preemiateks inimkonna arengusse panustanud inimestele. Alfredi perekonnanimi oli Nobel.

Kas sina tead, miks on vaja veebiaadressi ette kirjutada http ja kooloni järele kaks kaldkriipsu? Kui ei tea, siis pole vaja häbeneda, sest kriipsukeste autor ja veebikeskkonna isakuju Sir Tim Berners-Lee kahetseb kõigile põhjustatud vaeva pärast ning tunnistab, et nende kasutamiseks puudus otsene põhjus. Kas pole halenaljakas, kuidas inimkond sisestab päevast-päeva miljardeid kaldkriipsukesi mitte millegi tarbeks? Samas ei saa neist loobuda, sest tegemist on standardiga. Kes rõõmustab, et enamusel juhtudest oskab brauser tema eest vajalikud kriipsukesed aadressireale panna, siis lisab masina programmeerimine tegelema tarbetusega vaid tobedusele imelikkust juurde.

Windowsi kasutajad on nii harjunud, et ei küsi kunagi, miks on arvuti uuestikäivitamiseks vaja kolme klahvi Ctrl, Alt ja Del kombinatsiooni? Uuemates operatsioonisüsteemi väljaannetes kohtab seda harvemini, aga varasemates oli see nii möödapääsmatu, et sünnitas terve kultuurinähtuste spektri. Kolme nupu kombinatsiooni seostati tükk aega Bill Gatesi autoritaarse ja kasutajate kaeblemise suhtes paksunahalise valikuga. Siiski tunnistas Bill hiljutises intervjuus, et tegemist oli juhusliku veaga. Tema oleks soovinud klaviatuurile üht nuppu, aga mida ei nõustunud toona arvutite raudvara troonil olnud IBM lisama. IBM-i insener David Bradley kasutas siis parema puudumisel ajutiselt kolme klahvi, mille Bill Gates Windowsi abil tahtmatult kuulsaks tegi.

Viimane kahetsev leidur on samas kõigist kõige aimatavam. Aatompommi pole tõesti millegi hea tegemiseks vaja. Kuigi Albert Einstein ei osalenud pommi loomises, oli tema avastatud seaduspärad selle tegevuse võtmeks. Einstein kahetses seda ning tunnistas, et kui oleks pommi sündi ette teadnud, siis poleks hakanud nuputama.

Lõpetaks küsimusega, kas tagurpidi jooksu tulemuse paranemine on progress ja millega sina täna tegeled.

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: