Ühe minuti loeng: Kas eesti keelt on keeruline õppida? ({{commentsTotal}})

Keeleomandamine ei sõltu sellest, kui raskeks või keeruliseks keelt peetakse. Näiteks omandavad lapsed ka kõige keerukama grammatika varases eas ja vaevata. Tuleb välja, et rikkalikuma grammatikaga keele omandavad lapsed hoopis varem.

Sageli on kuulda arvamust, et eesti keel on raske ja keeruline ja et välismaalastel on seda väga raske õppida. Enamasti tuuakse näiteks, et eesti keel on sellepärast keeruline, et selles on kogunisti 14 käänet! Käänete suurest hulgast on saanud keeleõppurile justkui hirmutusvahend.

Tegelikult ei tee aga käänete hulk iseenesest ühtki keelt keeruliseks ega raskesti õpitavaks. Keeled on olemuselt erinevad ning igas keeles võib leida lihtsamaid ja keerulisemaid valdkondi. Nii ei ole näiteks mingit põhjust arvata, et inglise eessõnade kohati üsna ähmane süsteem ja kasutusreeglistik on lihtsam kui meie eesti keele käänded. Erinevus on lihtsalt keeleelementide paigutuses: ühel juhul väljendatakse grammatikat (nt kohasuhteid) lihtsalt eraldi sõnaga nimisõna alguses (nt to the party), teisel juhul muutelõpuga nimisõna lõpus (nt peo-le).

Tõestatud on, et mida rikkalikum on keele grammatika, st et mida rohkem vorme (käändeid, pöördeid, ajavorme jms) kasutatakse, seda varem alustavad lapsed nende omandamist ja seda kiiremini see grammatika omandatakse. Näiteks vaatlesid Hollandi ja Austria teadlased 2007. aastal üheteistkümne keele omandamist ning selgus, et mida rikkalikum (ja seetõttu tavaliselt ka keeruliseks peetum) on keele grammatika, seda varem lapsed selle omandamist alustavad. Kõige vormirikkama, türgi keele grammatikat hakkavad lapsed omandama juba aasta ja ühe kuu vanuselt, soome keele grammatikat aasta ja kahe kuu vanuselt, kuid tunduvalt hiljem algab grammatika omandamine keeltes, kus grammatikat on vähe, nt hollandi, saksa ja prantsuse keel.

Seal alustavad lapsed muutesüsteemi omandamist rohkem kui kuus kuud hiljem kui türgi ja soome lapsed. Omandamise kiirus on suurim just keeltes, mis kasutavad palju muutelõppe. Selline seaduspära kehtib ka eesti keele kohta. Eesti keel jääb oma vormide rohkuselt türgi keelele alla, meil on ka õige pisut vähem vorme kui soome keeles. Nii alustabki eesti laps vormimoodustuse omandamist pisut hiljem kui türgi ja soome lapsed, aga tunduvalt varem kui nt prantsuse ja taani lapsed, umbes pooleteiseaastaselt.

Aasta-pooleteise vanuses, siis kui laps keelt aktiivselt omandama hakkab, on tema aju maht ja küpsusaste alles umbkaudu 60 protsenti täiskasvanu omast, kuid juba pooleteiseaastase eesti lapse kõnes on nimetava käände vormide kõrval omastava, osastava ja sisseütleva käände vorme. Käändesüsteem on eesti lapsel n-ö olemas enamasti kolmanda eluaasta lõpuks.

Seega – kui meie eesti keele käändeid suudab omandada juba pooleteistaastane laps, kelle aju maht on keeleomandamise alguses kõigest 60 protsenti täiskasvanu aju mahust, ei tohiks see mingil juhul olla probleem täiskasvanust keeleõppijale.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: