Professor: üha olulisemaks muutub oskus informatsiooni valida ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Nutitelefon.
Nutitelefon. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Tehnoloogia avardab viise, kuidas inimesed saavad üksteisega suhelda. Samas aga tuleb infoühiskonnas hakkamasaamiseks osata end ka selle pideva info ja tehnoloogia pealetungi eest kaitsta, leiab TÜ meediauuringute professor Pille Pruulmann-Vengerfeldt.

Pille Pruulmann-Vengerfeldt rääkis Vikerraadiole, et infopööre on see, mida me iga päev enda ümber näeme olukordades, kus me üha rohkem peale tungiva infoga toime ei suuda tulla või peame sellega toimetulekuks leiutama järjest uusi asju.

"Infopööre on see, kus meil valida vähemalt nelja, mõnel ka 40, aga mõnel 140 telekanali vahel, meil on valida paljude raadio-, ajalehtede ja veebikanalite vahel. Üha olulisemaks muutub oskus informatsiooni valida ja eristada õiget mitteõigest," võttis professor kokku.

Ühe probleemina digiseadmete kahjulikust mõjust inimestevahelisele kommunikatsioonile on välja toodud asjaolu, et üha rohkem ollakse pidevalt seotud nutitelefoni või muu digivahendiga ning inimestel on järjest vähem aega teineteisega suhtlemiseks. "Aga me unustame sageli ära, et inimesed kasutavad ka nutitelefone üksteisega kommunikatsiooniks, kuigi tahaks öelda, et kindlasti on parem see, kui me saame inimesega kohtuda, silmast-silma rääkida. Siis on meie suhtlemine kindlasti palju mitmekülgsem ja nüansirohkem," selgitas Pruulmann-Vengerfeldt.

Vahetu suhtlemine inimesega võimaldab tõepoolest lugeda kehakeelt ning puudutada, kuid samas toob Pruulmann-Vengerfeldt välja, et nutiseadmed on jällegi loonud suhtlemiseks täiesti uusi viise. "Saab saata teineteisele sõnumeid, mille inimene saab kätte sõltumata sellest, kas tal on aega suhelda või ei." Nii võimaldavad digivahendid väljendada armastust, lugupidamist või mõtteid ka hetkel, kui inimene ei ole ise võimeline seda vastu võtma. "Need sõnumid teevad südame ikka soojaks, isegi kui sellega ei ole kaasa tulnud käepigistus."

Kindlasti ei asenda tehnoloogia traditsioonilisi suhtlemisviise, kuid avardavad võimalusi teistega sõnumite vahetamiseks.

Samal ajal ei ole ükski inimene sunnitud suhtlema teiste inimestega tehnika vahendusel. "Iga inimene saab selle valiku teha. Mõned meist lasevad ehk liiga kergekäeliselt tehnoloogiatel oma igapäevaseid valikuid suunata. Selle asemel, et otsustada, et ma ei loe kogu aeg e-maili või ei tee õhtul pärast kella viit tööd, laseme tehnoloogiatel enda üle kontrolli võtta," märkis Pruulmann-Vengerfeldt.

Professoril on lihtne retsept, kuidas infovoo pealetungiga toime tulla. Retseptiks on üks sõna: enesedistsipliin. "Me peame ise olema valivamad. Meil on väga oluline aru saada, et kui me ise ei vali, lükatakse meie suunas väga palju informatsiooni." Enesedistsipliiniga võib alustada näiteks sellest, et teha endaga kokkulepe – loen uudiseid ainult hommikul, lõuna ajal ja õhtul, aga mitte vahepeal. Ülemäärane infohulk tekitab suure võimaluse saada eksitatud infomürast. Eksituste vastu aitab aga ainult iseenda piiramine ja infofiltrite tihendamine.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: