Andide elanikud trotsivad arseeni ({{commentsTotal}})

Andide mäestik.
Andide mäestik. Autor/allikas: Romulo Moya Peralta/Creative Commons

Arseen on pea iga korraliku kirjandusliku mõrvamüsteeriumi lahutamatuks osaks. Rootsi teadlased on leidnud nüüd Andide mäestikus elavate inimeste genoomist mutatsiooniparve, mis näib andvat neile võime väljutada organismi sattuvat arseeni tavapärasest kiiremini.

Pahatahtliku kurikaela poolt arseeniga vürtsitatud toidulaud viib löövete, maksakahjustuste, organite puudulikkuse ja isegi infarktini. Enamik arseenimürgistusi tekib aga pigem keskkonnas leiduva arseeni toimel. Pidevalt söögiks ja joogiks arseenirikka vee ning toidu tarvitamine tõstab paratamatult vähiriski, mis kasvatab üldist suremust. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel joob arseeniga saastunud kaevudest enam kui 135 miljonit inimest.

Inimeste evolutsioon pole aga peatunud. Nõnda otsustasid Rootsi teadlased eesotsas Karin Brobergiga Uppsala ülikoolist uurida Andide mäestiku elanikke. Kuna tegu on seismiliselt aktiivse piirkonnaga, ületab näiteks luubi alla võetud Argentiinas asuva San Antonio de los Cobres linnakese joogivee arseeni sisaldus WHO seatud piirmäära 20 korda.

Mumifitseerunud säilmete alusel on piirkonna elanikud pidanud sarnast survet taluma juba alates selle asustamisest. Tööhüpoteesi kohaselt on regioonis elavate inimeste genoomis hakanud levima geenialleelid, mis aitavad eluiga lühendava mürkainega paremini toime tulla.

Brobergil ja tema kolleegidel õnnetus tuvastada geen AS3MT, milles kohtas teatavaid mutatsioone tunduvalt sagedamini, kui Columbias ja Peruus elavate kontrollrühmade vastavas pärilikkusaine lõigus. Mutatsiooniparve võis näha umbes neljandiku uuritud naiste pärilikkusaine lõigus. Geneetiline erinevus näib kiirendavat arseeni muutmist dimetüülarseenhappeks. Vastavate mutatsioonideta inimeste organism sünteesib seevastu eelistatavalt monometüülarseenhapet, mis on mürgisem ja mida väljutatakse kehast aeglasemalt.

Töörühm spekuleerib, et mutandid suudavad arseenirikastes tingimustes paremini ellu jääda. Lapsed on arseeni suhtes eriti tundlikud. Samas mõjutab see ka inimeste võimet saada terveid järeltulijaid, mainimata selle toimel kasvavat vähiriski. Tuvastatud geenialleeli kohtab töörühma sõnul tavapärasest sagedamini ka Ida-Aasias, Peruus ja Vietnamis, kus elavad inimesed maadlevad samuti arseenirikka joogivee tarbimisega seonduvate probleemidega. Argentiinas näis mutatsiooniparv hakkavat laialdasemalt levima 7000-10000 aasta eest.

Uurimus ilmus ajakirjas Molecular Biology and Evolution.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: