Palgalõhe uuringud: tuleviku Eesti naine on vaene pensionär   ({{commentsTotal}})

Palgalõhe teemaline pikett 2012. aastal.
Palgalõhe teemaline pikett 2012. aastal. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Viimaste aastatega Eestis aina suurenenud sooline palgalõhe kujutab endast lähitulevikus suurt riski, kuna tänane erinevus töötasus võib juba kümnendi pärast kaasa tuua pensionilõhe. Naiste kuni kolmandiku võrra väiksem palk asetab peredes omakorda suurema töökoormuse meespoole õlgadele.

Värskelt Eurostati avaldatud sugudevahelise palgalõhe uuring 2013. aasta andmete põhjal osutab, et keskmiselt saavad Euroopa Liidus töötavad naised 16,4 protsenti väiksemat palka kui mehed. Kõige väiksem palgaerinevus valitseb 3,2 protsendiga Sloveenias, ent suurimate kääride ehk 29,9 protsendiga paistab jätkuvalt silma Eesti, kus 2008. aastaga võrreldes on vahe isegi 2,3 protsendi võrra suurenenud. Eestile järgnevad Austria 23 protsendi, Tšehhi 22,1 ja Saksamaa 21,6 protsendi suuruse töötasu erinevusega.

Sellele lisaks näitavad hiljuti ilmunud Eesti statistikaameti mullused tööjõu-uuringu andmed, et naised olid valmis uue töökoha vastu võtma juhul, kui selle brutokuupalk oli keskmiselt 729 eurot, mehed aga olid valmis tööle asuma 914 euro suuruse brutopalga eest. Seega oli naiste ja meeste palgaootuse vaheline lõhe 20,3 protsenti.

Juhtimaks palgalõhe teemale laiemat tähelepanu, korraldas Tartu ülikooli Euroopa kolledž möödunud neljapäeval seminari, kus tutvustati mullu TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE läbiviidud uuringut "Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus". Soolise palgalõhe hindamiseks on raportis kasutatud mitmeid erinevaid metoodikaid ning kokku võetud ka varasemate uurimuste tulemusi.

Muu hulgas selgub mahukast lõppdokumendist, et kõige väiksemat palka teenivad Eestis need naised, kes riigikeelt ei oska. Erialade lõikes on palgalõhe Eestis kõige suurem finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas, väikseim on see aga veonduse ja laonduse valdkonnas. Kui finants- ja kindlustustegevuses töötab mehi vähem kui naisi, siis veonduses ja laonduses on olukord vastupidine. Tegevusvaldkondade lõikes on Eestis EL-i suurim palgalõhe finants- ja kindlustustegevuse, hulgi- ja jaekaubanduse, mäetööstuse, töötleva tööstuse, ärimajanduse, majutuse ja toitlustuse ning ehituse valdkonnas.

Samuti ilmneb raportist, et üldjuhul on suurema palgalõhega riikides ka kõrgem naiste tööhõive määr. Põhjuseks on see, et naised osalevad tööturul selektiivselt: eemale jäävad pigem madalama kvalifikatsiooniga töötajad, kes teeniksid ka väiksemat töötasu. Eesti naiste hõivemäär on EL-is kõrgemate seas. Samuti on naiste seas kõrge hõivemäär Saksamaal ning Austrias, kus samuti on probleeme suure palgalõhega. Kõige madalam on EL-is naiste tööhõive nendes riikides, kus ka palgalõhe on väiksemate seas, nimelt Maltal ja Itaalias.

Vahe palkades sõltub ka valdkonnast

Palgaerinevuste uuringust ilmneb, et soolise palgalõhe üheks tekkepõhjuseks on sektoriline segregatsioon tööturul. See tähendab, et meeste ja naiste palgaerinevus tekib, kuna naised koonduvad tegevusaladele, mida palga mõistes väärtustatakse ühiskonnas madalamalt. Võrreldes keskmisi brutotunnipalku tegevusalade lõikes ning neil töötavate naiste osakaalu, on võimalik välja tuua, et naiste osakaal on märgatavalt kõrgem tegevusaladel, kus keskmine brutotunnipalk on madalam: nendeks on muud teenindavad tegevused ning toitlustus ja majutus.

Samal ajal on naiste osakaal suur ka kõrge brutotunnipalgaga finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas, ent tegevusala iseloomustab samal ajal ka suur palgalõhe. Kõrgeima keskmise brutotunnipalgaga info ja side valdkonnas on jällegi kõrgem meeste osakaal. Kõigist hõivatud naistest töötab kolmel kõige kõrgema brutotunnipalgaga tegevusalal hinnanguliselt vaid kolm protsenti ning kolmel kõige madalama brutotunnipalgaga tegevusalal 11 protsenti. Meeste seas on samad näitajad vastavalt kolm ja neli protsenti.

RAKE seminaril osalenud XII riigikogu liige Marianne Mikko ütles, et uuringute andmetel on just Eestis Euroopa Liidu kõige haritumad naised, samuti on siinne naine tööhõive poolelt vaadates Ida-Euroopa kontekstis esimeste hulgas, ent ometi valitseb suurim palgalõhe just meil. Sisulises plaanis näitab see tendents Mikko sõnul asjaolu, et Eesti on üks neid EL-i riike, kus haridus tegelikult ei maksa. Tema hinnangul on praeguse palgalõhe näol tegu väga strateegilise punktiga, kuna praegu naisi alatasustades sillutab ühiskond teed lähituleviku pensionilõhele, kus tööturult lahkunud ja meestest kauem elavate naiste pension on meeste omast vähemalt veerandi võrra väiksem.

Palgalõhe seminaril osalenud viitasid ka vajadusele mõtestada ümber ühiskonnas levinud stereotüüpe, mille kohaselt peavadki mehed naistest suuremat palka saama, sest tavapäraselt peetakse just mehi perekonna toitjateks. Samal ajal näitab aga Euroopa Komisjoni mullune raport ilmekalt, et valitseva palgalõhe tõttu teevad Euroopa naised igal aastal sisuliselt 59 päeva tasuta tööd. Eesti puhul tuleks Mikko sõnul lisaks arvestada asjaoluga, et naistele makstava väiksema tasu tõttu jääb tervel perel tegelikult kolmandik sissetulekust saamata, mis tähendab suuremat töökoormust ja stressi meespoolele.

TÜ majandusteaduskonna dekaan professor Raul Eamets püstitas seminaril küsimuse, kuidas lahendada olukorda, kus naised tööle minnes küsivadki kuni kolmandiku võrra madalamat palka. Mikko hinnangul aitaks siin kaasa töötasude avalikustamine, nagu seda on tehtud Taanis. Samuti oleks abi sellest, kui palganumber oleks sarnaselt Suurbritanniale antud juba töökuulutuses. Kokkuvõttes jäid RAKE seminaril osalenud seda meelt, et töötasu alane diskrimineerimine nõuab samasugust lähenemist nagu naistevastase vägivalla juhtumid - tuleb minna välja näitlike ja pretsedente loovate kohtulahenditeni ning probleemist avalikult rääkida.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: