Euroopa Parlamendi uuringuteenistus peab selle põhjuseks naiste hariduslikke valikuid, mis sageli ei võimalda neil rakendada täiel määral oma akadeemilist võimekust, mille poolest on nad näiteks põhi- ja keskkoolis silma paistnud.

Teine oluline meeste ja naiste hariduslikku lõhet tekitav põhjus on vähemvõimekate poiste hooletusse jätmine. Nimelt on meeste hulgas palju võimekaid, kes saavad haridussüsteemis ohtralt tähelepanu. Palju on aga ka vähem võimekaid, kes jäävad helgete peade varju ning kes jäävad sageli piisava tähelepanuta. Euroopa Parlamendi uuringuteenistus soovitab seetõttu oluliselt rohkem tegeleda just madalama akadeemilise sooritusega poistega.

Millest aga tuleb suur poiste ja tüdrukute soorituse erinevus PISA-testis? PISA-testi tulemustest peegelduvad poiste ja tüdrukute erinevad sooritustasemed lugemises ja matemaatikas. See on sarnane kõigis Euroopa Liidu riikides: tüdrukud on poistest paremad lugemises, poisid on tüdrukutest veidi osavamad matemaatikas. Loodusainetes on tulemused enam-vähem võrdsed. Näha on ka seda, et tipptulemustega õpilaste hulgas ei ole sugude vahel erilist vahet. Jordaanias ja Araabia Ühendemiraatides on tüdrukud üldiselt isegi poistest veidi paremad.

Siiski näitavad Gijsbert Stoeti ja David C. Geary selle aasta alguses ajakirjas Intelligence avaldatud uuringu tulemused, et mees- ja naistudengite üleüldist sooritust vaadates on ilmne, et meeste sooritustase on keskmiselt naiste omast madalam. Priimuste hulgas on aga meestudengite tulemused jällegi naistudengite omadest paremad. See võib seletada ka põhjust, miks mehed saavutavad edasises elus paremaid akadeemilisi aga ka muid juhtivaid positsioone.

Selgub ka üks võimalik põhjus naiste hariduslike valikute taga. Nimelt näitavad uuringud, et need tüdrukud, kelle tulemused matemaatikas on 15-aastaselt (PISA-testi sooritamise iga) kesisemad, kipuvad hiljem kõrghariduses valima n-ö pehmemaid, aga sageli ka vähemtasustatud ja väiksemat intellektuaalset potentsiaali eeldavaid erialasid. Nii juhtubki, et STEM-erialadele ehk teaduse, tehnoloogia, tehnika ja matemaatika erialadele tuleb õppima vähem naisi kui mehi. See omakorda viib edasi teatud erialade feminiseerumisele – mõelge kas või lasteiaia- või klassiõpetajatele, õenduse või keeleteaduse erialadele.

Seega üks põhjus, miks naised valivad rohkem teatud n-ö pehmeid ja sageli ka vähemtasustatud erialasid, peitub matemaatilises sooritusvõimes teismeeas. Teise põhjusena tuuakse välja aga ka ühiskonna stereotüüpsed ettekujutused ühest või teisest erialast. Lihtne näide on ehk tavapärane stereotüüp, mille kohaselt õpetajana eelistatakse näha naist ning näiteks füüsikust või keemikust teadlase rollis meest.