Tartu tippkoolis usutakse soopõhistesse koolikatsetesse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kooliõpilased.
Kooliõpilased. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tartu Miina Härma gümnaasium korraldab 1. klassi astumise katseid eraldi poistele ja tüdrukutele. Poiste ja tüdrukute akadeemilise võimekuse erinevused peegelduvad kasvatusteadlase Tiiu Kuurme hinnangul aga sootuks sügavamal ühiskonna hoiakutes.

Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg selgitas, et eraldi poiste ja tüdrukute "õppepäevade" (sisuliselt koolikatsed - toim.) praktika on koolis juba mõnda aega, täpsemalt kuus aastat. "Selles vanuses tegutsevad tüdrukud enamasti kiiremini kui poisid, kes on samal ajal enamasti põhjalikumad. Seepärast on arengupsühholoogia seisukohast mõistlik nendega eraldi tegeleda," selgitas Kuurme.

Kuigi katsed toimusid eraldi, on siiski kavas moodustada segaklassid ning poisse ja tüdrukuid on plaanis jaotada klassidesse enamvähem võrdselt.

Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme on viimasel ajal avaldanud mitmes artiklis muret selle üle, et meie koolides koheldakse poisse ja tüdrukuid erinevalt. Nädalavahetusel Postimehes ilmunud artiklis märkis Kuurme, et tüdrukud saavad kõikjalt sõnumeid, et tüdruku asi on meeldida – neile, kes sinust suuremad, tugevamad, tähtsamad, vägevamad. Vaid väga üksikud söandavad anda kõrvakiilu ühiskondlikule maitsele või hakata hariduspõgenikuks.

Tiiu Kuurme tugineb oma väidetes pikkaaegsetele tähelepanekutele. "Selle nähtav pool on ju ka naiste ja meeste palgalõhe. See, et naised meie ühiskonnas saavad palju harvemini nähtavamaks, saavad üsna harva võtta sõna ja loota, et nende sõna ka mõjub ja maksab," ütles Kuurme "Vikerhommikule" antud intervjuus.

Eesti Naisühenduste Ümarlaua juures tegutsenud uurimisrühm tegi mõne aasta eest uuringu Eesti koolides. Kuurme sõnul on kool praegu korraga poliitilise, ühiskondliku kui muutunud lapsepõlve surve all ning selle pärast pole seal ka soolisuse küsimus esiplaanile kerkinud. "Esiplaanil on küll see, et poisid langevad välja palju rohkem kui tüdrukud, aga see on samuti rahvusvaheline teema, see ei ole üldse ainult Eesti teema," selgitas Kuurme.

Võrdsus sõnades erineb tegudest

Uurimusest tuli välja, et küsides poiste ja tüdrukute ootuste ja piirangute kohta, väljendati väga selgeid ootusi tüdrukute ja poiste käitumisele. Eestis on õpetajaskonnast 86 protsenti naistest. Meesõpetajat peetakse Kuurme sõnul väga suureks aardeks koolis, mis omakorda tähendab, et talle on koolis palju rohkem lubatud.

"Kui küsida, kuidas on koolis lood võrdõiguslikkusega, siis kõik väidavad, et meil on kõik võrdsed. Me loeme seadust, meil on täielik võrdõiguslikkus, kusjuures äsja on nad kirjeldanud kuidas seda võrdõiguslikkust ei ole. Inimene näeb, mis on, kuid ta tõlgendab seda teisiti," rääkis Kuurme.

Stereotüüpne on suhtumine, et poisid on ulakamad ja tüdrukud korralikumad. Põhjusi taoliseks eelduseks ning reaalseks käitumiseks annavad psühholoogilised ja ka hormonaalsed eripärad, aga selle sügav juur on Kuurme sõnul tegelikult ühiskonnas, kus on ette määratud, milline peab olema soovitud poiss ja milline soovitud tüdruk.

"Meie koolis on neidki poisse, kes tõesti pühenduvad õppimisele, kes on vaiksed, millelegi keskendunud ja jõuavad hästi edasi." Tuleb aga välja, et need poisid ei vasta meessoole seatud ootustele. "Välismaised uuringud on näidanud, et need poisid, kes hindavad akadeemilist edukust püüavad seda varjata, üleolevalt oma edusse suhtuda, et kaaslased neid endi hulgast välja ei heidaks," märkis Kuurme.

Sama reegel kehtib tüdrukute suhtes. "Nende samade hästi õppinud tüdrukute kurblooline joon on, et nad vaikivad, nad ei lähe ega ütle. Nad hoiduvad omaette, kardavad oma töökoha pärast, nad hoiavad oma arvamuse endale ja see on koolist kätte õpitud oskus."

Akadeemilist võimekust mõjutavad soostereotüübid

Selle üle, kas naiste ja meeste ajud on erinevad ning kas sellest lähtuvalt on erinevused näiteks matemaatilises võimekuses. Meeste aju on tõepoolest keskmiselt veidi suurem. See aga ei ütle midagi akadeemilise võimekuse kohta. Küll aga näitavad erinevad uuringud, et uskumine steretüüpidesse, nagu oleksid mehed võimekamad teatud valdkondades ning naised teistes, mõjutab sooritust. Näiteks on toodud katset, milles keskkoolitüdrukutel paluti matemaatikatesti tegemisel märkida tööle oma sugu. Need, kes pidid soo märkima enne testi tegemist, sooritasid töö keskmiselt kolmandiku jagu kehvemini kui need, kes pidid oma soo märkima pärast testi sooritamist.

Seda selgitab ka alljärgnev video:

Tiiu Kuurme on veendunud, et suundumus naiste ja meeste rollide tasakaalu hakkab pihta ühiskonnast tervikuna, sealjuures koolist. "Kool ju peegeldab ühiskonda. Kool teeb seda, mis ühiskonnas vaikimisi on koolile ette kirjutatud."

Kõrgkooli 1. astme diplomini jõudnutest 70 protsenti on naised, samas näiteks vastvalitud riigikokku kuulub vaid 80 protsenti on mehed. Ka see on rahvusvaheliselt sarnane tendents. Tiiu Kuurme Postimehes ilmunud ongi pühendatud küsimusele, kuhu kaovad naised? Arvestades, et naistudengite õpitulemused on sageli paremad, tekib ikkagi küsimus, miks on ühiskonnas mehed paremal positsioonil?

Kuurme sõnul seisneb probleem selles, et head õpitulemused ei oma tegelikult ühiskonnas väärtust. Sellest lähtuvalt tuleks Kuurme hinnangul küsida: "Kuidas on see tänapäeva Eestis võimalik, et niivõrd palju ebapädevaid inimesi satub tähtsatele ametikohtadele, kus võetakse vastu otsuseid? Kuidas on see võimalik, et sisu tähendus on kadunud kas või ülikoolide asutuste toimimisest?"

Tänase päeva nägu on Kuurme sõnul see, et esiplaanile ei pääse inimese eruditsioon ja sisu. Selline ühiskond pole Kuurme sõnul jätkusuutlik.

Toimetaja: Marju Himma, Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: