USAs Massachusettsi osariigis asuv Tuftsi ülikool reastab igal aastal digitaalse evolutsiooni indeksi (DEI) alusel ligikaudu poolsada maailma riiki. Maailmas on ligikaudu kolm miljardit inimest, kes kasutavad internetti. Viimastel aastatel on IT vallas hakatud üha enam rääkima sellest, kust võiks tulla järgmine miljard inimest, kes kasutab igapäevaselt internetti ja digitaaltehnoloogiat.

Seetõttu annabki Tuftsi ülikooli raport hea ülevaate digitaalarengu mõttes esirinnas olevatest riikidest, kuna see võtab arvesse neid 50 ühiskonda, kus elavad praegused kolm miljardit kasutajat ning kust võiks potentsiaalselt tulla järgmine miljard kasutajat. Eesti on selles indekseeritud olnud alates 2008. aastast n-ö kõva keskmikuna, kuid üldises edetabelis langeb Eesti oma digimajanduse näitajate poolest iga aastaga.

Tõusvad (Break out)
Nende hulka kuuluvad riigid nagu India, Hiina, Brasiilia ja Filipiinid, mis muutuvad kiiresti. Kui nende arengunäitajad püsivad praegusel tasemel, suudavad need riigid areneda tugevateks digitaalmajandusteks. Samas on neil aga üha raskem saavutada järgmist arengutaset, kuna nõuab kõigilt osapooltelt tõsist pingutust. Iseäranis peavad nad keskenduma vajaliku digitehnoloogia taristu loomisele ja mitmekülgse siseriiklikku tarbija kasvatamisele.

Silmapaistvad (Stand out)
Siia kuuluvad riigid nagu Singapur, Hong Kong, USA ja Uus-Meremaa, millel on juba kõrgelt arenenud „digitaalne ökosüsteem“ ehk konkurentsivõimeline e-kaubanduse turg, kaasaegne taristu ning nõudlik siseriiklik tarbija. Kuna positsioon on juba niigi kõrge ning edasi areneda oleks vaid vertikaalselt, on võimalus panustada rohkem innovatsiooni ja otsida välismaiseid turge. Sellesse rühma kuulub napilt ka Eesti.

Mahajäävad (Stall out)
Oma näitajate poolest on Eesti teel hoopis sellesse rühma. Siia kuulub enamus Lääne- ja Põhja-Euroopa riikidest, Austraalia ja Jaapan. Neil riikidel on võimalus majandust digitaaltehnoloogia abil turgutada nagu silmapaistva digitaalse ökosüsteemiga rühma kuuluvatel riikidel – panustada innovatsiooni ja otsida uusi välisturge. Paraku on neis riikides ka vananev ühiskond, mis omakorda tähendab, et innovatsiooni ja arengu toetamiseks on vaja sisse tuua noori spetsialiste teistest riikidest.

Riskiohus (Watch out)
Neis riikides elab ligikaudu 2,5 miljardit internetikasutajat. Indoneesia, Venemaa, Nigeeria, Egiptus ja Keenia – riike iseloomustab tugev poliitiline ebastabiilsus ning ka reformideks pole eriti suurt valmisolekut. Samas on neis riikides olemas üks kahest edasist arengut kannustavast eeldusest. Neil on noort elanikkonda, mis meelitab omakorda ligi investoreid ja ettevõtjaid. Riskiohus olevates riikides kulutatakse ohtralt raha institutsioonide ja taristu arendamisele.

Interaktiivse kaardi avamiseks klõpsa alloleval kaardil:

Raportis leiab kinnitust, et Eestis veavad digitaalsete ökosüsteemide arengut riik ja valitsusasutused. Selle poolest oleme maailma keskmisest ees kaheksa palli võrra. Näitaja poolest ei jää me palju alla ka koondtabeli tipus olevatele riikidele. Paraku on aga erasektoris digitaaltehnoloogia kasutamine ja areng tagasihoidlik. „Eestit pidurdab edetabelites selgelt üldine vaesus – Eesti elanikud ei ole suured digimajanduse kliendid ega ka investorid,“ selgitas Jaak Vilo.

Eestist edetabelis kõrgemal olevad riigid on rikkamad, rahvaarvult suuremad ning noorema elanikkonnaga arenevad majandused. Nii saabki Eestis Vilo hinnangu digitaalvaldkonnas tõsta esile riigisektori saavutusi, samal ajal aga ei ole Eestis digitaalse majanduse osakaal erasektoris väga suur.

Vilo sõnul peaks Eesti panustama pikas perspektiivis rohkem vahendeid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna haridusse ning IKT-hariduse taristusse. „Lisapanused on praegu olemas ja on näha, et need on reaalselt ka aidanud muutusi esile kutsuda. Kuid absoluutmahult jäävad need majanduse jaoks hädavajaliku stabiilse kõrge kvaliteediga kõrghariduse vajadustele siiski veel kõvasti alla,“ rääkis Vilo.

Vilo sõnul hakkab Eestisse tulema uusi investeeringuid, kui Eestis on kasvab hea IKT-hariduse saanud inimeste arv. „Ei ole ju normaalne, et siinsed ettevõtted lähevad kaitseasendisse, kui uued ettevõtted tahavad siseneda tööturule ehk luua uusi kõrgepalgalisi töökohti,“ märkis Vilo. Praegune IKT-sektor oma 20 000 töötajaga on ka selgelt liiga väike ning piduriks on Vilo kinnitusel just koolitatud spetsialistide nappus.

Eesti miinus või pluss – naabrid

Maailma juhtivate digiriikide puhul tuuakse nende edu pandina välja innovatsiooni, mida võimaldab kõrgtasemel IKT-taristu. Lisaks tõmbavad need riigid ligi vajalikku noort ja andekat tööjõudu ning suudavad eksportida oma digitaaltehnoloogial põhinevat majandust. Kuidas on Eestiga?

„Eestis on loodud Eesti sees tarbimiseks väga hea IKT-infrastruktuur, kuid selle eksport on raske kui mitte võimatu,“ ütles Vilo. Seega ekspordivad reaalselt kõige rohkem kohe välisturule suunatud kasvuettevõtted, mis põhinevad uutel ideedel või siin töötavatel arenduskeskustel. Eesti enda inimeste maksujõud digimajanduses on väga napp, tõi Vilo välja.

Eestit võib praegu näha silmapaistvate digitaaltehnoloogiariikide kaardil n-ö koorekihi ehk silmapaistvate grupi äärealal. Oht on liikuda aga selle grupi poole, kus jätkuva edu saab tagada vaid innovatsiooni tehtava panuse kahekordistamine ning välisturgudele liikumine. Viimatimainitud pole aga just Eesti tugevused.

Raportis tõdetakse, et teatud piirkondade riigid võivad iseenesest olla hea digitaaltehnoloogia potentsiaaliga, kuid takistuseks saavad naabrid. Need riigid, mille naabrid on samuti IKT-vallas esirinnas ning kellega on seetõttu kergem edendada ühist poliitilist-, sotsiaalset- ja majandusruumi. Eestit, Poolat ja Malaisiat tuuakse siinkohal välja erandina, mis suudavad digitaalmajandust arendada ka hoolimata sellest, millised on suhted naabritega või kui arenenud need on..

Oht: immigratsioonipoliitika

Eesti tugevusena tuuakse raportis välja siinset vähest regulatsiooni, mis toetab e-kaubanduse arengut, mitte ei piira seda, nagu tavaliselt seadused seda tegema kipuvad. Eesti valitsuse tegevus tuuakse ülevaates Tšiili ja Malaisia kõrval välja positiivse näitena.

Eestit tõstetakse esile ka veel valitsuse progressiivse ja tulevikku vaatava tegutsemise näitena ID-kaardi kasutamise, traadita ja mobiilse interneti leviku ning digitaalse tervishoiusüsteemi juurutamise poolest. Viimase osas märgitakse, et anname eeskuju ka muidu digitaalse tervishoiusüsteemi juurutamise poolest maailmas esile tõstetud Ühendkuningriigile.

Raportis nähakse siiski, et Eesti suudab püsida silmapaistvate riikide grupis tugeva IKT-hariduse tõttu. Näitena tõstetakse esile Eesti koolilastele programmeerimise aluste õpetamist algklassides. Ühe ohuna tuuakse silmapaistvate riikide puhul välja jäika immigratsioonipoliitikat. Näiteks sulgeb USA immigrantidele üha enam piire, mis ühtlasi tähendab, et juurde ei tule ka sisserändajaid, kes võiksid olla noor kvalifitseeritud tööjõud. Eestit tõstetakse jällegi siinkohal esile positiivse näitena, kuna valitsus on astunud samme, et lihtsustada tööandjaile välismaiste spetsialistide palkamist.