Ühe minuti loeng: kuidas eristada keskmist eestlast? ({{commentsTotal}})

Foto: TLÜ

ERR Novaatoris ilmuvad auhinnatud, uued "Ühe minuti loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ Ajaloo Instituudi vanemteadur Leiu Heapost seletab täna, kuidas erinevad eestlased teistest soomeugrilastest.

Äsja ilmus trükist raamat "Soome-ugri rahvaste füüsiline antropoloogia", mille on Karin Margi algkäsikirja alusel koostanud, täiendanud ja toimetanud Leiu Heapost.

Raamatu taga on Eesti antropoloog Karin Mark, kellest omal ajal sai Tartu Ülikoolis zooloogiat õppides Eesti esimese antropoloogi Juhan Auli õpilane ja assistent. Kui Aul uuris põhjalikult peamiselt Eesti rahva somatoloogilisi tunnuseid, siis Mark pühendus esialgu eestlaste ja hiljem soomeugrilaste etnilise ajaloo uurimisele. Seades eesmärgiks kõigi soome-ugri keelkonda kuuluvate rahvaste uurimise, korraldas ta 25 aasta jooksul lähemaid ja kaugemaid uurimisrekti.

1955.-1976. aastani mõõtis ta üle lisaks soome-ugri rahvastele ka nende naabruses asuvaid indoeuroopa rahvad ning turgid. Nende ekspeditsioonide käigus uuriti 22 rahvast, 133 rahvarühma lõputuna laiuvas Euraasias. Kokku mõõdeti 12 651 inimesel 14 mõõdetavat ning 32 kirjeldatavat parameetrit. Kõik mõõtmised tegi Karin Mark isiklikult ühtlase programmi ja metoodika alusel, mis annab tööle erilise unikaalsuse.

Soome-ugri rahvastest mõõdeti eestlasi, isureid, ingerisoomlasi, soomlasi, karjalasi, vepslasi, saame, ersa- ja mokšamordvalasi, terjuhaane, karataisid, marisid, sürja- ja permikomisid, udmure, bessermane, hante, mansisid, Taga-Karpaatia ungarlasi (kokku 112 rühma), neile võrdluseks naabruses asuvaid indoeuroopa rahvaid (soomerootslasi ja venelasi 9 rühma) ja turgi rahvaid (tatarlasi, tšuvašše, baškiire 12 rühma).

Iga rahvas on oma välimuselt natuke erinev. Äsja valminud pikaaegsete uurimistulemuste põhjal saab täpselt kirjeldada, kuidas erineb keskmise eestlase välimus teistest soomeugrilastest.

Eestlased on nõrgalt pigmenteerunud, heledate silmadega ja kõige heledamate juustega rahvas. Juuksed on ülekaalukalt pehmed, lainelised. Habemekasv on tugev nagu enamusel läänemeresoomlastel.

Eestlased on üks pikemaid rahvaid maailmas, nagu soomlasedki. Pikemad on vaid soomerootslased. Ka peamõõdud on suured. Kujult on pea mesokefaalne (keskpealine), sellega on eestlane soomeugrilastest kõige suurema peaga rahvas, peapikkuse ja -laiuse summa ületab isegi soomerootslaste oma.

Ninakõrgus on harilikult suur, kohati väga suur, nina laius mõõdukas. Nina kuju poolest on nad läänemeresoomlaste hulgas kõige leptoriinsemad (kõrge ja kitsaninalised), nagu osa soomlasigi. Veelgi leptoriinsemad on ungarlased ja soomerootslased.

Välistunnuste poolest sarnanevad eestlased eelkõige oma lähinaabritega nagu Põhja-Euroopa rahvad, läänemeresoomlased, aga ka mõned teised soomeugrilased.

Enamiku soome-ugri rahvaste uuritud rühmades leidub ruugejuukselisi ehk punapäid väga vähe või puuduvad nad hoopiski. Alla ühe protsendi on neid eestlaste hulgas, soomerootslastel 1,4 protsenti, bessermanidel 1,6 protsenti ja permikomidel 1,8 protsenti. Omapärase erandi moodustavad idapoolsed udmurdid, kellel on erakordselt suur protsent ruugeid juukseid – üle nelja protsendi.

Karin Margi uuritud rahvaste hulgas on europiidse suurrassi tunnused kõige selgemini väljendunud soomerootslastel, eriti Ahvenamaal. Nendele on iseloomulik tugev habemekasv, tugev näo horisontaalprofiil, nõrgalt etteulatuvad põsenukid, silmapilude horisontaalne asend, väga harva esinev epikantus ehk kolmanda silmalau jäänuk silma sisenurgas, kõrge eenduv ninajuur ja ülamoka profiili väga väike proheelia protsent. Selle poolest on soomerootslastega võrdlemisi sarnased Volgamaade venelased ning soome-ugri rahvastest osa ersamordvalasi, samuti läänesoomlased ja lääne-eestlased.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: