Astrofüüsik: meie kodu polegi nii väike ({{commentsTotal}})

Läbilõige Laniakea superparvest
Läbilõige Laniakea superparvest Autor/allikas: SDivision/CEA/Saclay

Tartu tähetornis astronoomia-aastat kokkuvõtval loengul selgitas Tartu observatooriumi teadur Lauri Juhan Liivamägi, mida tähendab eelmisel aastal tehtud avastus, et asume galaktikate superparves Laniakea. Laniakea tähendab hawaii keeles "suur taevas".

Möödunud aasta septembris ilmus ajakirjas Nature artikkel, mis andis meie koduplaneedi aadressile ühe määratluse juurde – asume galaktikate superparves, mille nimeks pandi Laniakea.

Galaktikate paiknemise struktuur loob ühest küljest keskkonna, mis aitab uurida neid protsesse, mis toimuvad seal asuvates galaktikates, alates galaktikate endi tekkest ning arengust ja lõpetades tähtede tekke ja arenguga galaktikate sees. Teisalt annab suuremastaabilise struktuuri kuju vihjeid universumi alusomaduste kohta.

Vaata videot, mis annab detailse ülevaate meie superparvest ning seda ümbritsevatest struktuuridest. 

Ettekujutus meie kodugalaktika ümbruskonnast tekkis juba 1970. aastatel koos esimeste suurte galaktikate kataloogidega, kuid see piirkond oli palju väiksem.

Laniakea superparve leidmisele aitas kaasa seniseid vaatlustulemusi koondava galaktikate kataloogi Cosmic Flows 2 avaldamine möödunud suvel. Cosmic Flows 2 andmebaasis on teave üle 8000 lähedal asuva galaktika kohta, millel mõõdeti eraldi nende kaugus ja liikumiskiirus. Nii saab teha ainult lähedaste galaktikatega. Sellest joonistus välja piirkond, kus liiguvad kõik galaktikad ainult sissepoole, umbes nii nagu koondub vesi maapinnas olevatesse lohkudesse.

Laniakea on oluliselt suurem, kui varem meie kohalikuks superparveks peetav ala. Avastus on oluline, sest see on esimene superparv, mis on nüüd füüsikaliselt defineeritud – see sisaldab kõiki galaktikad, mis liiguvad üksteise poole ja on omavahel n-ö dünaamiliselt seotud.

Vaata astronoomia-aasta kokkuvõtvat loengut UTTV-st.

 

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: