Molekulaarbioloog: mtDNA asendamine pole katseklaasiviljastamisest oluliselt erinev ({{commentsTotal}})

Suurbritanniast sai teisipäeval esimene riik maailmas, mis lubab muteerunud mtDNA-ga emadel kasutada kunstlikul viljastamisel doonorilt pärinevat mitokondriaalset pärilikkusainet. TTÜ teadusprorektor Erkki Truve leiab, et meetod ei asu eetilises mõttes kunstlikust viljastamisest väga kaugel, misläbi ei nihutatud lubatava ja lubamatu piire väga palju

Truve märkis, et protseduuri toel sündinud laste puhul ei saa rääkida kolmest vanemast selle otseses tähenduses, kuna mitokondrites leiduv pärilikkusaine moodustab rakus leiduvast DNA-st vaid 0,005 protsenti. „(Selle loogika järgi oleme) me kõik ise oma vanavanemate, vanavanavanemate jne (geenide omanikud). Me kõik oleme siis kõigi eestlaste geenide omanikud,“ mõtiskles molekulaarbioloog saates „Ringvaade“.

„Tehnilises mõttes on see muidugi midagi sellist, mida ei ole siiani tegelikult katseklaasiviljastamise juures tehtud. Aga me peame ikka väga selgelt aru andma, et need protsendid on sellised, et me ei saa rääkida kolmest vanemast,“ lisas Truve.

Molekulaarbioloog nentis, et heakskiidu leidnud tehnikaga seonduvad teatud riskid, mis on uudsete protseduuride puhul loomulik. „On võibolla oluline rõhutada, et me näeme seda tüüpi protsessidega loomade kloonimise juures, kus raku tuum võetakse ühest rakust välja ja pannakse teise rakku, et (sellega) võivad kaasneda mingisugused täiendavad riskid mingite muude haigustunnuste tekkimiseks. Ilmselgelt need esimesed emad riskivad sellega, et /.../ võibolla tekib muu meditsiiniline probleem, aga me ei saa seda teisiti kunagi teada, kui me seda ei tee. Ükskõik kui õudne see ka ei kõla,“ laiendas teadusprorektor.

Molekulaarbioloog märkis, et eetilisest küljest on mitokondriaalse pärilikkusaine vahetamise ja „disainitud“ laste vahel suur lõhe. „Praegu ju seadus keelab inimese geene ükshaaval vahetada. Ka Eestis on olemas embrüokaitse seadus, mis seda täiesti ühemõtteliselt keelab. Hoolimata sellest, et meil ei ole isegi päris sellist tehnoloogiat inimeste rakkude jaoks. /.../ Tehnilises mõttes on see kindlasti võimalik, sest teiste imetajate puhul me ju seda teeme. Ma arvan, et siin võibolla ongi see piir,“ sõnas Truve. Pandora laeka võiks avada alles raku tuumas leiduvate geenide muutmine.

Teadusprorektor lisas, et Suurbritannia parlamendi tänane otsus ei nihutanud lubatava ja lubamatu piiri väga oluliselt. „Piiride nihutamine algas sellest hetkest, kui in vitro või katseklaasiviljastamine lubati. Praegu me keegi ei vaidlusta seda. Kellelgi ei ole sellist tunnet, et see oleks midagi valet või halba. Vastupidi – miljonid perekonnad on tõenäoliselt juba tänapäeval selle tõttu õnnelikuks saanud. Mõnes mõttes ikka mingisugusele tasandile see nihutamine on õigustatud. /.../ Tänane Ühendkuningriigi seadus ei ole sellest piirist üleminek,“ selgitas Truve.

Molekulaarbioloog rõhutas, et iga ühiskond peab ise kaaluma, kas see on protseduuri seadustamiseks valmis. „See peabki jääma seadusandjate otsustada. Bioloogid ilmselt saavad siin ilmselt ainult seda tehnilist know-how'd pakkuda,“ lisas teadusprorektor.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: