Kristjan Port: jälgi mängu nimega Kreeka!
Kui vaadata Kreeka jalgpallureid, saab aimu, miks on riik majandusraskustes. Väliselt mehised pallurid kukuvad õhuvoolust pikali ja hakkavad haledalt oigama. Nad püüavad vastast trumbata mitte mehises võistluses, vaid suli tehes.
Tuleb välja, et Kreeka pääses eurotsooni liikmeks samuti vale ja vassimisega. Vähemalt sõnastas tõe sellises alasti vormis aastaid Euroopa Keskpanga peaökonomistina töötanud Otmar Issing. Kusjuures rahandusgrupi liikmed on olnud kreeklastega äärmiselt tolerantsed nagu mõned jalgpallikohtunikud, kes ei näe, ei taha või ei viitsi näha ja eelistavad mugavust.
Kreeklased elasid aastaid talumatult suures eelarve defitsiidis, tõstsid samal ajal avaliku sektori palku ja kasvatasid pensionilubadusi. Teatud mõttes meenutas sealne majandus algaja arvutimängija püüdluseid majandada oma virtuaalmaailma. Arvutimängijal on kasutada jumalik positsioon, mis võimaldab jätta ebaõnnestumine koos kogu mänguga sinnapaika või alustada siis uuesti puhtalt lehelt.
Kreeklaste võlakoorem on 427 miljardit eurot, mis teeb iga kodaniku kohustuseks 38 600 eurot. Juhul kui oleks kasutusel üheeurosed paberrahatähed ja need üksteise peale virna laduda, moodustuks umbes 50 000km kõrgune torn. Taoline näide on pelk mõttemäng ja toob meid Kreeka värske rahandusministri Yanis Varoufakise teema juurde.
Ateena ülikooli professor oli kohakaasluse alusel tööl ka Austinis Texase ülikoolis, kui teda kutsuti tööle paljudele arvutimängusõpradele tuttavasse Valve mängumaailma ökonomistiks. Tema ülesandeks oli kujundada arvutimängude majandamist. Seda nii mängusiseselt kui kõike taustal korraldava valitseva keskkonna omaniku huvides. Mäng on huvitav keskkond, kuna võimaldab heita pilgu keerulisse inimkäitumise maailma.
Ühest küljest olid vasakpoolse kreeka kommunisti Yanis Varoufakise senised arusaamad põhjuseks, miks kutsuti teda kuulsasse ülikooli ja seejärel maailma ühte juhtivasse arvutimängu ettevõttesse. Teisalt pakkus just mängumaailm talle võimaluse näha midagi, mida näevad vähesed majandusteadlased. Hetkest, kui arvutimängud siirdusid personaalsest masinast internetti ja muutusid üksimängijast mitme mängija tegevusruumiks, hakkas arenema sotsiaalse majanduse ruum. Nii kirjeldab oma tööd Varoufakis paari aasta taguses intervjuus.
Miljonid inimesed tulid kokku ja hakkasid ootamatult majandama. Nad lõid väärtuseid, kauplesid, investeerisid, röövisid jne. Erinevalt reaalsest elus, kus on pea võimatu teada, mis tegelikult juhtub, kui toimuva kohta ei kogutaks kohustuslikus korras statistikat, siis arvutimängumaailmas on andmed süsteemi lahutamatu osa. Kui reaalses elus püütakse andmeid varjata, nagu seda tegid kreeklased, siis arvutimängus seda teha ei saa, vähemalt mitte mängukeskkonna valitseja eest. Varoufakis tunnistaski, et tal oli kasutada kõikvõimsa jumala ülevaade kogu majandusruumist, mida kadestaks iga riigi rahandusjuht.
Üks asi, mida ta mängumaailmas õppis, oli esialgu šokeeriv. Majandusinimestele meeldivad mudelid, mille abil püütakse saavutada keerulises keskkonnas teatud selgus. Selguse püüdluste paratamatu kõrvalproduktina on üle võrdusmärgi toimuv protsess, mille sisuks on üldiselt nõudmise ja pakkumise tasakaaluseisund. Pärismaailm ei ole selline. Pärismaailma majandus on ebaregulaarne ja etteaimamatu. Pärismaailm ei taha alluda mudelite põhjal loodud ennustustele. Üllatuseks ei suudeta nende mudelitega kirjeldada isegi minevikku, mistõttu Varoufakis tõdeb kriitiliselt, et majanduseriala ei erine kuigi palju astroloogiast.
Kas arvutimängud pakuvad lisaks reaalse majandamise räpaka keerukuse äratundmisele ka lahendusi? Yanis Varoufakis vastab, et võibolla, aga veel mitte. Vaja on rohkem eksperimenteerida. Õnneks on mängumaailmas miljoneid indiviide ja kõik toimub palju kiiremini. võrreldes tema enda korraldatud reaalse elu uurimusega, millele kulus 650 inimese kaasamiseks kümme aastat.
Nüüd siis on mehel kasutada uus, kuid reaalse maailma mängukeskkond, mis on kindla peale ette-ennustamatu ja mille liikmed teevad igasuguseid tempe. Kokkuvõttes ei jää vist muud lisada kui, et jälgi mängu nimega Kreeka!
Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal