Millised muudatused võib SYRIZA võit tuua Kreeka edasisele arengule, sealhulgas hiljutisest väga tõsisest majanduskriisist väljatulemisele?

Syriza valimisvõit Kreeka erakorralistel valimistel seab kahtluse alla varasemate kokkulepete täitmise ja kasinusplaani täiendava elluviimise. Viimane on aga eeltingimuseks seatud EL-i päästeprogrammi pikendamisel. On väheusutav, et EL-i rahandusministrid on nõus Kreeka laenud osaliselt tühistama. Nagu ka see, et Kreeka ise omal jõul ja ilma EL-i rahalise toeta suudaks majanduskriisist välja rabeleda. Ilmselt lõputu õudus jätkub. Nii nagu ei saa korraga madalaid makse ja kõrgeid sotsiaaltoetusi, pole ka võimalik hoida eurot käibel ilma stabiilsus- ja kasvupakti tingimustest kinnipidamata.

Mida see võib tähendada Euroopa Liidule, mille liige on ka Kreeka?

Praegune majanduspoliitiline foon ja ka rahvusvaheline olukord on Euroopa Liidu jaoks äärmiselt keeruline, et taluda vasakpopulistide võitu Kreeka erakorralistel valimistel. Esiteks vajab EL hetkel sisemist ühtsust rohkem kui kunagi varem, seda seoses pingetega EL-Vene suhetes ja Ida-Ukrainas toimuvaga.

Teiseks on mitmetes EL-i liikmesriikides pead tõstmas populistlikud jõud - ja seda poliitilise skaala mõlemates otstes. Need jõud ei kohku tagasi erinevate teemade politiseerimise ees kaasa arvatud kasinusmeetmete küsimuses.
Andes järele ühe liikmesriigi populistlikule agendale võib Euroopa Liit tervikuna ohustada nende ideede kandevõimet, mille tulemusel on sündinud varasem Euroopa integratsiooni edulugu.

Kolmandaks on Euroopa Liit oma majandusnäitajatelt jätkuvalt kriitilises seisus. Iga majanduslikult põhjendamatu otsus õõnestab euro usaldusväärsust ja halvendab Euroopa Liidu konkurentsivõimet maailmaturul.

Neljandaks tähendab vasakpopulistide võimuletulek, et "Kreeka eriline teekond" Euroopa Liidus jätkub. Ehk siis meenutaks seda, kuidas Kreekast sai üksnes poliitilistele kaalutlustele tuginedes Euroopa Ühenduse liikmesriik, kuidas peaminister Papandreou valitsemise ajal survestati pidevalt Euroopa komisjoni täiendavate rahakraanide avamisel, või siis kuidas viimane suurem laienemine sai teoks üksnes Kreeka tingimustel - laienemisse kaasatakse Küpros või ei toimu see üldse. Mis muud, kui et rasked ajad seisavad ees Euroopa Liidu otsusetegijatel.

Kuidas see võib mõjutada Eestit?

Eestit mõjutab see niivõrd, kuivõrd me oleme samuti Euroopa Liidu liikmesriik. Kui Kreeka suudab oma tahtmise saavutada, siis tuleb see millegi või kellegi arvelt. Ja ma ei tea, kas me oleksime väga õnnelikud topeltstandardite kehtimisel.