Ühe Minuti Loeng: Millal ilmus Eesti esimene Piibel? ({{commentsTotal}})

Foto: Kristjan Madalvee

ERR Novaatoris ilmuvad auhinnatud, uued "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ Akadeemilise Raamatukogu Baltika ja vanaraamatu säilitamise osakonna teadur Katre Kaju räägib täna sellest, kuidas Uue Testamendi trükkimine 300 aastat tagasi andis hoogu eesti kirjakeele arengule.

2014. aasta sügisel möödus 380 aastat esimeste trükiste ilmumisest Tallinnas. Selle sündmuse tähistamiseks avati 10. oktoobril 2014 Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ja Tallinna Linnaarhiivi koostöös ühisnäitus "Tallinna linna- ja gümnaasiumitrükikoda (1634–1828)", kus ühe tähtteosena eksponeeriti 1715. aastal trükitud põhjaeestikeelset Uut Testamenti, mille ilmumisest möödub tänavu 300 aastat. See on teos, mille tähtsust eesti kirjakeele ja kirjakultuuri arengu jaoks ei saa alahinnata.

Tänapäeval tundub meile iseenesestmõistetav, et saame ja võime vabalt eesti keeles lugeda ja kirjutada. Väikese liialdusega võib öelda, et selle eest peame tänama 17. sajandi Rootsi haridus- ja kirikupoliitikat ning baltisaksa pastoreid, kes võtsid vaevaks Piiblit eesti keelde tõlkida. Kuidas selle kõigeni jõuti?

Rootsi hariduspoliitika mõjul asutati 1630. aastate algul Tartusse gümnaasium, mis mõni aasta hiljem muudeti ülikooliks. Tallinnasse rajati samuti gümnaasium. Mõlema kooli juures alustas peagi tööd trükikoda – Tartus 1631. ja Tallinnas 1634. aastal. Umbes samal ajal hakkasid kohalikud pastorid koostama ja trükis avaldama kirikukäsiraamatuid, jutluse- ja lauluraamatuid, pastorite eesti keele oskuse parandamiseks ilmusid esimesed grammatikad ja sõnastikud, laste harimiseks trükiti katekismusi jne. Kuid olulisim on piibliraamatute väljaandmine: 1686. aastal trükiti Riias tartukeelne Wastne Testament, mille tallinnakeelse vaste ehk Uue Testamendini jõuti aastakümnete pikkuse eeltöö tulemusel alles 1715. aastal. Eestikeelse täispiibli ilmumist tuli aga veel 24 aastat oodata. Need kaks 18. sajandi esimesel poolel Tallinnas ilmunud trükist, Uus Testament ja Piibel, panid oma ühtlustatud keele ja grammatikaga aluse ühtse eesti kirjakeele arengule.

Eeltoodu juures ei saa alahinnata trükkalite rolli: näiteks ilmus 1715. aasta Uus Testament trükkal Johann Christoph Brendekeni kulul. Põhjasõja järgsetes rasketes oludes trükiti seda paberi vähesusel vaid 400 eksemplari, millest seni teadaolevalt on Eesti ja Euroopa raamatukogudes säilinud üheksa eksemplari. Trükkalite kanda oli muu hulgas ka raamatute levitamine ning Piiblite ja muu eestikeelse usukirjanduse kordustrükid osutusid nende jaoks üsna tulusaks äriks.

Nii võibki öelda, et eesti kirjakeele areng ja trükikunst on omavahel lahutamatult seotud ja seda eelkõige tänu usukirjandusele.

30. jaanuaril kell 15 tutvustatakse Tallinna Linnaarhiivis (Tolli 4) näituse "Tallinna linna- ja gümnaasiumitrükikoda (1634–1828)" kataloogi (koostaja Katre Kaju) ja avatakse jätkunäitus.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: