Enneaegse lapse prognoos sõltub raseduse kulust, enneaegsuse põhjustest, rasedusnädalatest ja kaalust sünnil, haiguskulust, tüsistustest. Mida enneaegsem laps, seda rohkem esineb organismi ebaküpsusega seotud haigusi, tüsistusi ja vajalik on pikem haiglaravi.

SA TÜK lastekliiniku vastsündinute osakonna vanemarst-õppejõu Heili Varendi sõnul on vanema osalemine lapse paranemisloos väga oluline. "Eesti on õnnelik riik selles mõttes, et ema saab olla lapse juures haiglas, sest meil on tema jaoks olemas voodi ja haigekassa tasub ka tema kulud. Paljudes riikides ei ole see võimalik. See on väga oluline tegur lapse arenemisel ja paranemisel ning lapse ja vanema vahelise lähedussuhte tekkimisel," selgitas doktor Varendi.

Ettevõtlikud lapsevanemad on Eestis taaselustanud MTÜ Enneaegsed Lapsed, sest tugi ja nõustamine liiga vara sündinud lapse vanemale on äärmiselt vajalik. "Kogemuste vahetamine on vajalik ka hiljem lapse kasvades. Üheks suurimaks proovikiviks olevat enneaegsetel lastel kooliminek – koormus ja õppetöö nõuete täitmine ning kollektiivne tegevus ei sobi kõigile.

On tehtud uurimusi, mis näitavad, et lisaks terviseriskidele hilisemas elus, võib neil lastel esineda sagedamini ka sotsiaalseid probleeme, sealhulgas sõprade vähesust ja koolikiusamist. Selle põhjuseks võivad olla vanematepoolne liigne hoolitsus või lapse käitumise iseärasused, ka nõrgem närvisüsteem, eriti poisslastel," kirjeldas doktor Heili Varendi.

Suurim risk surra on 23.–25. rasedusnädalal sündinud lastel

Eesti on jõudnud tasemele, kus väga enneaegsete (sündinud rohkem kui 2 kuud enne tähtaega) laste puhul ei ole probleemiks mitte enam ellujäämine, vaid eesmärk on parandada nende laste elukvaliteeti varajase tõenduspõhise raviga.

"Meie enneaegsete sündide tase on maailma teiste riikidega võrreldes madal, sarnane Põhjamaade omale, niisamuti sarnaneb juba ka elulemus ja haiglast koju pääsemise kiirus. Küll aga tekitas väga enneaegsete laste elulemuse tõus juba aastaid tagasi küsimuse: kui neid jääb rohkem ellu, kas nad on hiljem haigemad?

Selle teemapüstituse tulemusel kaitses oktoobris 2014 Tallinna Lastehaigla vastsündinute osakonna juhataja lastearst Liis Toome doktoritöö teemal „Väga väikese gestatsioonivanusega enneaegsed lapsed Eestis: ravitulem ja prognostilised tegurid".

Väitekiri on väga oluline, kuna kaardistas Eestis seni uurimata valdkonna. Nüüd on Eesti arstidel olemas teaduspõhine käsitlus ja põhjendus teemadele, mida nad varem võisid teada vaid töökogemuse põhjal, kuna puudusid teaduslikud uuringud.

Liis Toome tööst selgus muuhulgas, et Eestis 2007.a. sündinud ja haiglast koju saanud väga enneaegsetest lastest 60 protsenti olid järelkontrollil kahe aasta vanuses arengus järele jõudnud ajalisena sündinud eakaaslastele, kuid 12 protsenti oli mõõduka või raske puudega.

Väga enneaegsete laste ravi ja jälgimine toimub Eestis Tartu ülikooli kliinikumis ning Tallinna lastehaiglas. Sündima peaksid nad III etapi (Tartu ülikooli kliinikum, Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaigla) naistekliinikutes. Umbes 90 protsendi ulatuses see toimib, kuid alati ei ole võimalik ähvardava enneaegse sünnitusega naist enam tipphaiglasse transportida.

Samuti tuleb nüüdisaegse kiiresti muutuva perinataalabi ja vastsündinute intensiivravi tingimustes leida võimalus väga enneaegsena sündinud laste ravikvaliteedi järjepidevaks seireks Eestis, et saaks analüüsida olukorda, võrrelda end paremate keskuste ja riikidega ning vajadusel muuta ravitaktikat.

Selleks, et enneaegsete sünnituste ja vastsündinute perinataalse perioodi käsitlus oleks ühtlane ja parima võimaliku kvaliteediga, on erinevate Eesti spetsialistide poolt koostamisel Eesti Haigekassa ravijuhend.

Kas teadsid?

• Eestis sünnib enneaegsena umbes 5,5 protsenti kõigist vastsündinutest.
• Erakordselt enneaegsena sündinud lapsi, kes on sündinud enne 28. rasedusnädalat, enne 1992. aastat Eestis ja paljudes riikides ei ravitud.
• Alates 1992.a. on väga enneaegsete laste suremus Eestis vähenenud umbes 5 korda (40-45 protsendilt 8-10 protsendini).
• Eestis 2007.a. elusalt sündinud erakordselt enneaegsetest lastest oli 5-aastaselt elus ja raske puudeta 58 protsenti.
• Guinessi rekordiomanik - kõige väiksema sünnikaaluga ellujäänu - on Rumaisa, kelle sünnikaal 2004. aastal oli 244 grammi. Üsasisese kasvupeetusega kaksik sündis 27. rasedusnädalal. Nüüd käib ta Chicagos tavakoolis.
• Eestis on mitu tavakoolis käivat last, kelle sünnikaal oli 400-500 grammi vahel.
• Väga enneaegne laps vajab arengu jälgimist vähemalt 2 aastat, vajadusel kuni eelkoolieani ja kauem, et avastada kõrvalekaldeid varakult ja toetada arengut individuaalse eakohase tegelusega.