Kolm Eesti ülikooli panevad kokku enneolematut Aasia teemalist õppekava
Plaan on kokku panna täiemahuline kaasaegse Aasia majanduse, poliitika ja ühiskondade teemaline magistriõppekava, kus õpetaksid nii Tallinna ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli kui ettevõtete ja ministeeriumide eksperdid.
Kuigi kahe ülikooli vahelisi ühisõpekavasid ka praegu, on kolme ülikooli vahel õppekava kokku panemine esmakordne. Õppekava veab eest Tallinna ülikool. Eile kohtusid Tallinnas ülikoolide esindajatega välisministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning EASi esindajad ja ettevõtjad, sest just nende huvi Aasiat hästi tundvate ekspertide vastu on kõige suurem.
Tallinna ülikooli Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo õppetoolis töötav Maret Nukke rääkis ERR Novaatorile, et koostöö on tegelikult käinud juba ligi viis aastat – just nii kaua on kolm ülikooli pidanud magistri tasemel õppemoodulit "Aasia ühiskonnad, majandused ja poliitika". Praegu on käsil selle õppemooduli viimane õppeaasta.
Nukke sõnul on kolme ülikooli Aasia spetsialistide vahel tekkinud tõesti hea koostöö, mida varem pole olnud. Selle üheks tõestuseks on AUKE ehk Aasia Uuringute Keskus, mis on välja kasvanud sellest koostööst.
Uus õppekava soodustaks Aasia ekspertide koostööd veelgi. Magistriõpe on kavandatud toimuma kolmes ülikoolis korraga. See tähendab, et kas õppurid või õppejõud hakkavad liikuma ülikoolide vahel. Õppimine ei toimu aga ainult auditooriumides: eriala praktikabaasidena soovitakse kasutada nii Eesti kui Aasia ettevõtteid ja ülikoole.
Valdkonnad, millele õppekavas spetsialiseeruda saab, hõlmavad lihtsalt öeldes kõike. Majandus ja poliitika – nende siltide alla mahub väga palju alates religioonidest, kohalikust meediast ja kommunikatsioonist, kaasaegsest ärikultuurist kuni õiguse ja läbirääkimisteni. Lisaks on koostöö nii riigiteadlaste, antropoloogide kui identiteediuurijatega.
Selle üle, kas õppetöö hakkab olema eesti või inglise keeles, käib pragu arutelu. Eesti keele kasuks räägib asjaolu, et Aasia riikide keeleõpe on praegu eesti keele põhine ning selle viimine inglisekeelseks oleks väga kulukas. Lisaks aga on õppekava eesmärk koolitada just Eestile vajalikke spetsialiste, seega oleks seda mõistlik teha eesti keeles. Inglise keele kasuks aga räägib võimalus võtta vastu ka välistudengeid.
Uuele, juba täismahus õppekavale sooviksid ülikoolida alustada vastuvõttu 2016. aasta suvel.