Winstoni hinnangul on tehisintellekt muutunud arvutiteadustes äärmiselt oluliseks ning seda on tähtis õppida ja mõtestada. "Samas on ka neid, kes tehisintellekti vallas tehtud murranguid ohtlikeks peavad. Näiteks Tesla tegevjuht Elon Musk on nimetanud tehisintellekti suisa deemonlikuks", rääkis ta.

Oma loengus puudutas Patrick Winston tehisintellekti arengu olulisemaid etappe alates 19. sajandi Charles Babbage’i ja Ada Lovelace’i ideest luua programmeeritav arvuti kuni hiljutise lahenduseni, mis suudab iseseisvalt piltidele olukorda kirjeldava pealkirja panna.

Winstoni sõnul on tehisintellekti suurim erinevus inimesest meie võimekus lugusid jutustada ning neid mõista ja seoseid luua – see on see, mis inimest ka ahvist eristab. Selleks, et tehisintellekti arendada järgmisele tasandile, on vaja paremini aru saada ka inimintellekti töötamisest. Inimene mõtleb mudeldades enda kogemust ja teisi inimesi, olles instinktiivne ning õppinud kätte teatud reaktsioonid. Murrang on see, kui masin hakkab mõtlema sellest, mida ta juba mõelnud on ning suudab talle antud infost iseseisvad järeldused teha. "Mõnikord mulle tundub, et ma olen esimene arvuti psühholoog," naljatas professor Winston.

MIT on loonud töörühma, mis koondab omavahel teadlased neurobioloogia, kognitiivsete võimete ja tehisintellekti valdkondadest, et panustada täiesti uue teaduse arendamisse – intellekti mõistmisse.

Professor jagas ka praktilise soovituse: selleks et edukalt kõikvõimalikke ülesandeid lahendada, on kasulik sõbraga rääkida – sealjuures on sõbra olemasolust olulisem rääkimine ise.