Ehituses ees ootavad energiatarbimisnõuded osutuvad Eestis keeruliseks täita ({{commentsTotal}})

Lasnamäe
Lasnamäe Autor/allikas: Photo: Postimees/Scanpix

Aastast 2021 peavad kõik ehitusloa saavad uusehitised ja ulatuslikult renoveeritavad hooned vastama liginullenergia nõuetele. Ka Lasnamäe või Annelinna elamurajoonide majad peaksid pärast renoveerimist olema nullilähedase energiakuluga. See kõik omakorda esitab suure väljakutse kogu ehitussektorile.

Euroopa Liit karmistab energiatarbimisnõuedeid ning sellest lähtuvalt peavad alates 2019. aastast avaliku sektori hooned ning aastast 2021 kõik ehitusloa saavad uusehitised ja ulatuslikult renoveeritavad hooned vastama liginullenergia nõuetele. See omakorda tähendab, et iga ehitatava või renoveeritava hoone juurde peab kuuluma ka mõni taastuvenergiat genereeriv seade, millega tasakaalustatakse bilansiliselt hoone energiatarbimist.

ERR Novaator uuris Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professorilt Karl Õigerilt, kui reaalne on jõuda ehitiste renoveerimisel ning uusehitiste puhul liginullenergia nõueteni.

Põhjamaise kliima tõttu on Eestis praegu hoonete energiatarve Euroopa keskmisest märgatavalt suurem, ulatudes 50 protsendini kogu riigi energiabilansist.

Nõukogude ajal, mil need hooned ehitati, ei maksnud küte eriti midagi. Karl Õiger armastab nalja visata, et majade soojakaod olid nii suured, et talvel võis nende peal käsi soojendada. Praeguste küttehindade juures pole aga ilmaruumi soojendamine kuigi mõistlik.

Seega majade, näiteks suurte kortermajade renoveerimisel ei piisa ainult maja välispiirete ehk katuste, välisseinade, aga ka rõdude ja väliskatuste soojustamisest. Õigeri sõnul tuleb korraga renoveerida nii soojustus, küttesüsteem kui ventilatsioon. Ainult nii on võimalik saavutada maksimaalne energiasääst.

Ja ka vaid renoveerimine ei aita. Sageli pole majade elanikud harjunud uute süsteemidega ning vajavad juhtnööre, kuidas tegelikku energiasäästu saavutada. Ja isegi siis ei pruugi soovitud energiahulka kokku hoida.

Euroopa Liidu andmete kohaselt annab ehitussektor praegu ligikaudu 11 protsenti SKTst. Prognooside kohaselt kasvab see 2020. aastaks 13,2 protsendini. Kasv tuleb nii juba olemasolevate majade renoveerimisest kui uute ehitamisest.

Paraku on suurte paneelelamute rajoonide renoveerimine väga kallis – arvutuste kohaselt ligi poole kallim tavalisest suuremahulisest renoveerimisest. Välja on käidud ka mõte, et suured elamurajoonid nagu Lasnamäe või Mustamäe võiks lammutada ning ehitada nende asemele energiasäästlikud majad.

Praegu on veel tasuv neid maju pigem renoveerida kui ehitada uusi, leiab Õiger. Ta toob sellele ideele hoopis teise vaatenurga: nende majade ehitamiseks kulus 30 aastat. Tõhusal aastal suudeti püsti panna enam kui 100 korrusmaja aastat. Sellises mahus uute majade ehitamine võtaks vähemalt 30–40 aastat. Ilmselt ei ole mõistlik elada nii kaua renoveerimata ja suurte küttekuludega majades.

Kuid kas üheksakordne renoveeritud paneelelamu on võimalik teha liginullenergia majaks? Õiger usub, et kütte- ja ventilatsioonisüsteemi vahetuse ning soojustamisega on võimalik säästa küll. Võib-olla isegi kuni pool tavapärasest energiast. Kuid kas paneelelamus on võimalik säästa ligi 90 protsenti energiast – selles julgeb Õiger kahelda.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: