Sügisel hakkasid teadlased valjul häälel rääkima, et teaduse rahastamise mudel Eestis on paigast ära. See on liiga projektipõhine. Teadusminister kutsus kokku töörühma, mille ülesandeks oli pakkuda välja ideed, kuidas peaks rahastamist muutma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tulemusena töötati välja skeem. Soovitus on minna üle praeguselt mudelilt, kus enamik raha teadusesse tuleb konkurentsipõhiselt ja ainult 20 protsenti on stabiilselt suunatud, skeemile, kus stabiilset rahastust oleks võrdselt konkurentsipõhisega.

Töörühma kuulunud Andres Koppel ütles, et selline rahastamine annaks igapäevaselt laboris või raamatukuhjade taga töötavatele teadlastele kindlust.

"Kui ta teeb head teadust ja see on tema asutuse ülesannete täitmiseks vajalik ja asutuse ülesanded on kooskõlas ka Eesti riigi soovidega, siis see annab suurema kindluse. Ta ei pea igal aasta või iga paari aasta tagant kirjutama uusi taotlusi," rääkis ta.

Pakutud mudelit saab aga ellu viia vaid juhul kui teadusraha tuleb juurde ja kasvu oleks vaja umbes 30 miljonit eurot, sest nagu Koppel ütles, vaesuse ümberjagamisega ei ole võimalik rikkaks saada.

"Kui me räägime siin 30 miljonist eurost, siis loomulikult jooksva eelarveaasta jooksul, ilma riigieelarve strateegia aruteludeta selliseid summasid eelarvest muidugi saada ei ole realistlik," kommenteeris haridusminister Jevgeni Ossinovski.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik ütles, et komisjoniga kaalutakse ka ettepanekute arutamist poliitilisel tasandil enne valimisi, kuid selle teemaliste otsuste tegemine jääb järgmise riigikogu kooseisu kätte.

Siis saab näha, kas teadlaste, rektorite nõukogu, teadusagnetuuri, teaduste akadeemia ja ministeeriumi väljatöötatud ettepanekud ka reaalselt jõustuvad.