Teadlased järjestasid grööni vaalade genoomi
Teadlased on järjestanud kuni 200 aasta vanuseks elavate grööni vaalade genoomi ja kõrvutanud seda nende suguvendade omaga. Analüüsi käigus leidis töörühm, et evolutsioon on eriti tempokalt kujundanud DNA parandamise, rakkude jagunemise ja vananemisega seostatud pärilikkusaine lõike.
Vaatamata sellele, et vaalade ehitamiseks kuluks umbes tuhat korda rohkem rakke, kui keskmise inimese konstrueerimiseks, haigestuvad kümneid tonne kaaluvad loomad vähki inimestest tunduvalt harvemini. Nii on oletatud, et vaalade organism suudab vähirakkude teket ja nende levikut paremini ohjes hoida.
Pärilikkusest tulenevate erisuste leidmiseks võrdles Liverpooli ülikoolis resideeriv João Pedro de Magalhães vastjärjestatud grööni vaalade genotüüpi kääbusvaalade genoomiga. Väikesed vaalalised elavad vaid kuni 50 aasta vanuseks. Magalhãesi töörühm leidis analüüsi käigus grööni vaaladele unikaalseid mutatsioone muu hulgas geenidest ERCC1 ja PCNA, mida on varasemates töödes seostatud eluea ja pärilikkusaine parandamisega. Samuti sattus kõrgendatud tähelepanu alla termoregulatsioonis olulist rolli mängiv geen UCP1, mis võib mõjutada looma ainevahetuse kiirust.
Leiud on heas kooskõlas eelmise aasta oktoobris ilmunud tööga, milles keskenduti grööni vaalade RNA uurimisele. Teadlased loodavad, et genotüübi uurimine annab vihjeid ka inimeste eluea pikendamiseks ja vähi tõrjumiseks. Näiteks loodab Magalhães siirdada tähelepanu köitnud pärilikkusaine lõigud hiirte genoomi, et uurida, kuidas see näriliste eluiga mõjutab.
Uurimus ilmus ajakirjas Cell Reports.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Cell Reports