Obama teadusnõunik: koguge rohkem geneetilist informatsiooni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Professor Eric Lander pidas TÜ Eesti geenivaramus avaliku loengu. Autor/allikas: Andres Tennus/Tartu ülikool

USA presidendi Barack Obama teadusnõunik, ajakirja Time poolt maailma saja mõjukama inimese sekka valitud Eric Lander julgustab eestlasi ERR Novaatorile antud intervjuus geeniinfot koguma ja personaalmeditsiini võimalusi katsetama. Muu hulgas soovitab ta leida vastused küsimustele, kas personaalmeditsiin võiks Eestis vähendada tervishoiusüsteemi kulusid ja päästa elusid.

Lander on Massachusettsi tehnoloogiainstituudi ja Harvardi ülikooli Broadi instituudi asutaja ja president ning entusiastlik genoomi- ja personaalmeditsiini eestkõneleja. Möödunud nädalavahetusel pidas professor Lander Tartu ülikooli Eesti geenivaramus avaliku loengu genoomikal põhinevast meditsiinist ja arutas geenivaramu teadlastega koostööplaane.

Angelina Jolie vähendas oma rindade ära lõikamisega riski rinnavähki haigestuda 87 protsendilt viiele. Kas see on USA kõige tuntum personaalmeditsiini näide?
Tõenäoliselt küll.

Millised on teised edulood? Kuidas on personaalmeditsiin inimesi aidanud?
Tänu personaliseeritud meditsiinile on kasvajate vastu ravi saanud kümned tuhanded inimesed. Kümnel protsendil kopsuvähiga inimestest on ühes konkreetses geenis ECFR geenmutatsioon ja nad saavad just neile sobivat ravimit Tarcevat. Kümnel protsendil inimestest on ALK geenimutatsioon ning neile antakse teistsugust ravimit, mis aitab paremini just sellise mutatsiooni puhul.

Sama tõde kehtib väga paljude erinevate vähitüüpide kohta. Lugedes vähi DNA-d saame teada, millised erinevad mutatsioonid seal on. Mitte küll alati, kuid mitmete patsientide puhul, võime nii tuvastada, milline on neile parim ravim.

Olete öelnud, et genoomi kirjeldamine on muutunud miljoneid kordi odavamaks, kui see oli kümme aastat tagasi. See on personaalmeditsiinis suur edasiminek, ent mis täna selle arengut pidurdab?
Suurim väljakutse on võimekus ühendada geeniinfo meditsiinilise informatsiooniga. Enamikus riikides ei ole meditsiiniline info nii hästi organiseeritud, et selle saaks geeniinfoga liita. Eesti on selles mõttes väga põnev maa. Te olete genoomikas tugevad, teil on võime analüüsida genoomi järjestusi (ehk siis tervikuna 3,4 miljardit DNA ehitusplokki – toim.) ja samas on teil arenenud elektrooniline meditsiiniandmete taristu. Eestil on potentsiaali õppida oma tervishoiusüsteemi abil personaalmeditsiini kohta rutem, kui teised riigid seda suudavad.

Kiiremini kui see on võimalik USA-s?
Kindlasti!

Miks USA-s sellist võimalust ei ole?
USA meditsiinisüsteem on väga killustunud. Eestis on üks ühtne meditsiinisüsteem, 95 protsendil inimestel on tervisekindlustus.

Ühendriikides on sadu erinevaid meditsiinisüsteeme, sadu elektroonilisi süsteeme meditsiiniliste andmetega, aga need süsteemid ei suuda üksteisega suhelda. Ameerika on suurepärane koht paljudele asjadele. Meil on suurepärane meditsiin ja oleme selles vallas teinud suurt innovatsiooni, aga meil ei ole nii head infovahetus- ja koostöövõimet. Väikesel riigil nagu Eesti on selles osas suur eelis.

Mille poolest veel Eestis ja USA-s personaalmeditsiini arendamise ja rakendamise võimalused erinevad?
Eesti saab kasutada oma hämmastavat biopanka, et tuvastada inimesi, kel võib olla kõrgem risk geneetilisteks haigusteks ning teil on võimalus nendega ka kohe ühendust võtta. Kui inimesed on sellest huvitatud, saavad nad teada, kuidas riske maandada: kas tuleks alandada kaalu, rohkem liikuda või võtta neile sobivaid ravimeid. See annab võimaluse näha, kui palju haigusi me ennetada suudame. Eestis saab seda inimeste nõusolekul proovida ja katsetada.

Ent praegu tuleb teil koguda rohkem geneetilist informatsiooni. Teil on olemas proovid rohkem kui 50 000 eestlaselt, kes on nõustunud selles projektis osalema. See projekt on äsja alanud. Ma loodan, et Eesti valitsus toetab seda ja lubab biopangal inimesi teenida ning tekitada vajalik andmebaas.

Olukord USA-s on täna palju keerulisem. Meil ei ole mitte mingisugust riiklikku biopanka ega midagi selle sarnast. Küll on meil on sellel alal palju eraldiseisvaid projekte. Ja isegi kui me loome riikliku biopanga, oleks meil keeruline seda ühendada sadade erinevat tüüpi meditsiiniliste andmebaasidega.Samas näeme Ühendriikide jõupingutusi selliste biopankade loomisel ja nende vastu on suur huvi, aga see kõik võtab aastaid.

Eesti meditsiini suurimad probleemid on täna arstide madalad palgad ja pikad ravijärjekorrad. Kui nende kõrvale panna personaalmeditsiin, siis millised peaksid olema meie prioriteedid?
Personaalmeditsiin võib aidata vastata küsimusele, milline patsient vajab rohkem tähelepanu. Inimene, kellel on suurem risk vähki haigestuda, peaks tihedamini kontrollis käima. Kellelgi, kellel on suurem diabeedirisk, peaks saama ravi varem. Personaalmeditsiin võib aidata teha ratsionaalsemaid valikuid. Kuidas neid otsuseid teha, seda ei saa öelda mina. See on Eesti riigi ülesanne välja nuputada, kui palju ja kuidas ta tahab raha kulutada ning milline on selles teaduse roll: kuidas saab teadus pakkuda otsustamiseks parimat võimalikku informatsiooni.

Personaalmeditsiin on väga kallis. On see tõesti seda raha väärt?
Sõltub, mida me suudame teada saada. Kui me suudame südameatakke ja vähki paremini ennetada, kui neid ravida, siis on see kindlasti seda raha väärt. Eestil on võimalus õppida, kui palju paremini ta seda teha suudab.

Keegi ei arva, et te peaksite personaalmeditsiini kasutama kõigi 1,3 miljoni elaniku puhul. Pigem on küsimus selles, kas te suudate õppida, kui hästi te saate inimesi teenida. Teil tuleb vastata kahele küsimusele: kas see vähendab tervishoiusüsteemi kulusid ja kas see päästab elusid.

Personaalmeditsiin võib kulusid vähendada, kuid see võib kulusid ka suurendada, ent päästa elusid. Te peate otsustama, kas tahate seda raha kulutada. Võib-olla te päästate palju elusid, aga see maksab teile palju raha. Võib-olla nii peabki olema?

Personaalmeditsiini eesmärk ei ole kindlasti ainult kulude vähendamine vaid rahva tervise parandamine nii tõhusalt kui võimalik. Te ju tahate, et iga euro, mille te tervisesse investeerite, tooks teile võimalikult palju kasu. Küsimus on selles, kas raha ja eludega saab vahetuskaupa teha või on seal võimalik leida kompromiss.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: