Mis on rahvusteadused? ({{commentsTotal}})

Keeli tasub õppida
Keeli tasub õppida Autor/allikas: Wikimedia Commons

Peaminister nentis teisipäeval riigikogu ees peetud kõnes, et rahvusteadused võiksid olla valdkond, millele järgmisel aastal rohkem tähelepanu juhtida.

Kuigi oma ettekandes ta sõna rahvusteadused ei kasutanud, tõstatus nende ümber elav arutelu. Peamiselt käis mõttearendus selle üle, kas Eesti on nii jõukas, et pidada üleval kõiki klassikalise universitase teadusvaldkondi ning millised neist on vältimatult tarvilikud?

Peaminister Taavi Rõivas ei soovinud ühtki eriala esile tõsta, kuid märkis: "Aga selge see, et ka rahvusteaduste arengusse tuleb panustada."

Riigikogus aset leidnud diskussiooniga paralleelselt toimus Tartus aga teemaga hästi kokku sobinud sündmus: esitleti rahvusteadusi tutvustavat raamatut. Mis on need rahvusteadused?

Tartu Ülikooli juurde loodi 2012. aastal kümme rahvusteaduste professuuri, et edendada eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan Margit Sutrop sedastab raamatu sissejuhatavas, rahvusteadusi tutvustavad peatükis, et rahvusteadused on teadused, mis vajavad riiklikku tuge, kuna tegelevad meie maa ja rahva ajaloo, keele ja kultuuri uurimisega, mille tulemused on olulised rahvusena püsimiseks.

Sutropi sõnul ei pea rahvusteadused olema kitsalt seotud Eesti ja eesti keelega. "Esiteks ei ole Eesti
ajalugu, eesti keelt, kirjandust ega kunsti võimalik uurida lahus maailma ajaloost, teistest keeltest ja kultuuridest, mistõttu ei saa ka nende teaduste uurimisobjekt olla kitsalt rahvuslik, vaid peab sisaldama võrdlust teiste keelte ja kultuuridega ning vaatlema uurimisobjekte rahvusvahelises kontekstis."

Tagasivaade rahvusülikooli algusse näitab, et rahvusteadused olid algusest peale rahvusvahelised, sest nende erialade ülesehitamisel osalesid nii soome, rootsi kui ka saksa teadlased.

Kümme praegust rahvusteaduste professorit:
Birute Klaas-Lang on Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena professor
Valter Lang on Tartu Ülikooli arheoloogia professor
Art Leete on Tartu Ülikooli etnoloogia professor
Juhan Maiste on Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor
Ülo Matjus on Tartu Ülikooli filosoofia ajaloo professor
Arne Merilai on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor
Helle Metslang on Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor
Karl Pajusalu on Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor
Tiit Rosenberg on Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor
Ülo Valk on Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professor

Peaminister Taavi Rõivas ütles oma kõne järel küsimustele vastates, et "miks mitte ei võiks järgmisel või ülejärgmisel aastal lausa eraldi rõhuasetuse panna rahvusteadustele, see on täiesti väärt mõte". "Eks elu näitab, kes aasta pärast seda ettekannet puldist peab, aga vähemasti soovitusena, ma arvan, et see oleks päris hea," märkis Rõivas.

Täna avaldab ERRi teadusportaal väljavõtteid rahvusteaduste professorite artiklitest ning videoloengutest.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: