Poola "vampiiridel" oli ilmselt koolera ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Gregoricka et al./PLOS ONE

Poola rahvapärimustes lahkub hing kehast alles 40 päeva pärast surma. Vahepealsel ajal on kurjematel inimestel võimalus vampiiridena surnust tagasi tulla– seda vähemalt kohalike mõttemaailmas. Vampiirideks peetud inimeste säilmete keemiline analüüs näitab nüüd, et suurem osa vereimetajatest polnud sisserändajad, vaid tõenäoliselt koolerasse haigestunud kohalikud.

Vaatamata sellele, mida tänapäeva õudusjuttudest lugeda võib, ei hinnanud 17-18. sajandil elanud poola talupojad vampiirimatuste korraldamisel mitte puitvaiu, vaid sirpe ja munakive. Rahvatarkuste järgi piisas vaid sirbi kõri või kõhu kohale asetamisest. Vampiir lõigatakse pooleks niipea, kui olend hauast tõusta üritab. Kindluse mõttes võis kurgule asetada ka kivikese, et takistada neil elavate vere joomist.

Aastatel 2008-2012 leidsid Lõuna-Alabama ülikooli antropoloogid Kirde-Poolas asuva Drawsko linna lähistel asuvalt kalmistult kuus vampiirina maetud inimest. Seejuures ei täheldatud nende vanuselises või soolises jaotuses mingeid eripärasid. Lesley Gregoricka ja tema kolleegid spekuleerisid selle põhjal, et tegu oli sisserändajatega. Võõraviha polnud inimestele võõras juba toona. Uusaja saabumisega kaasnenud feodaalse süsteemi lagunemine ja kooleraepideemiad ajasid rahva liikvele.

Hüpoteesi kontrollimiseks uuris Gregoricka töörühm leitud skelettide hambaemailis talletunud strontsiumi teisendite suhet. Kuna see on igas geograafilises regioonis veidi erinev, saab selle alusel tuletada, kust inimesed suurema aja oma elust elasid. Antropoloogid kõrvutasid vampiiride hammaste kogutud andmeid 60 traditsioonilisemalt maetud inimese hammastega. Töörühm leidis, et vampiirideks peetud inimesed olid suuresti kohalikud. Viimane viitab, et taolise kohtlemise osaliseks saanud inimesi ei valitud välja mitte nende päritolu, vaid millegi muu põhjal.

Gregoricka kahtlustab, et oma roll võis olla kooleraepideemiatel. Inimesed polnud toona veel teadlikud, et koolerat põhjustavad saastunud joogivees elavad bakterid. Nõnda võisid nad kahtlustada, et esimene koolerasse surnud inimene tuleb teistele kätte maksma, et levitada surmavat haigust ka neile. Sarnaseid tavasid on varem nähtud ka teistes Euroopa riikides.Töörühm nendib samas, et hüpoteesi pole võimalik hõlpsasti kontrollida, kuna koolera ei jäta luudele nähtavaid jälgi.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: PLOS ONE

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: