27. novembril 1895 allkirjastas Alfred Nobel oma viimase testamendi   ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Alfred Nobeli skulptuur Stockholmis Karolinska instituudi ees.
Alfred Nobeli skulptuur Stockholmis Karolinska instituudi ees. Autor/allikas: AFP/Scanpix

27. novembril 1895 kirjutas rootsi leiutaja ja ettevõtja Alfred Nobel alla oma viimasele testamendile, mis viis pärast mehe surma ja pikka kohtulahingut Nobeli preemiate asutamiseni, millega tunnustatakse silmapaistvaid teadlasi, kirjanikke ja ühiskonnategelasi.

Legendi kohaselt innustas Alfred Nobelit omanimelist preemiat asutama Pariisi ajalehe „süütu eksimus“, kui 1888. aastal hukkus Cannes'i külastades tema vend Ludvig. Ajaleht ei vaevunud fakte kontrollima ning avaldas Alfred Nobeli järelhüüde, mis kandis pealkirja „Surmakaupmees on surnud“ ja milles mõisteti Nobelit dünamiidi leiutamise eest sügavalt hukka, märkides, et mees sai rikkaks „leides uusi viise, kuidas tappa inimesi kiiremini kui kunagi varem“.

Nobel ise suri 10. detsembril 1896. Kui tema sugulased, peamiselt vennapojad ja vennatütred, mehe testamendiga viimaks tutvusid, tegid nad seda, mida sugulased ikka ebamugavates olukordades teevad – pöördusid advokaatide poole. Kohtulahingud pidurdasid mehe viimaste soovide täideviimist aastaid. Esimesed preemiad meditsiini, füüsika, keemia, kirjanduse ja rahvuste vahelise vendluse edendamise eest anti üle alles 1901. aastal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: