Sünesteesia on osaliselt õpitav
Briti teadlased leiavad, et pingelise treeningu abil on võimalik muuta tavalised inimesed vähemalt ajutiselt sünesteetikuteks, mille tulemusel seostavad katsealused teatud kirjatähti teadvustamatult kindlate värvitoonide ja isikuomadustega.
Sünesteesiat tuleb inimeste seas ette haruharva. Hinnanguliselt areneb inimeste aju viisil, et üks aisting viib automaatselt ka teiseni, umbes ühel juhul viiest kuni sajast tuhandest. Lisaks mängib seejuures olulist rolli pärilikkus. Seisundi korral võivad näiteks erinevad numbrid kutsuda esile teatavate helitoonide kuulmise, kindlad tähed tunduvad olevat alati kindlat värvi või mõni sõna maitseb nagu kana. Kuna sünesteesiat on uuritud veel suhteliselt pealiskaudselt, on hiljuti leitud, et see on mõningal määral ka õpitav. Seda vähemalt lapsepõlves, kui aju alles välja areneb.
Täiskasvanutega tehtud katsed pole olnud nii edukad. Treeningute järel on paranenud küll nende tulemus Stroopi testides, kus tuleb nimetada erinevat värvi tähti, kuid see ei ole üle kandunud argiellu. Suxxesi ülikooli ajuteadlane Daniel Bor oletas, et küsimus oli lihtsalt väheses treeningus. Nõnda andis ta kolleegidega 14 vabatahtlikule viis päeva nädalas lugeda kindlat värvi tähtedega e-raamatuid ning palus neil kulutada pool tundi päevas ülesannetele, mille eesmärgiks oli 13 tähe kindla värvitooniga sidumine..
Töörühm leidis viie nädala pärast, et kaheksa katsealust hakkasid aeg-ajalt nägema teatud tähti värvilisena ka tavaelus, näiteks tänavasiltidel. Seejuures tunnetasid neist seitse, et värv lisandus tähele vaimusilmas, mil üks teatas, et värve võis näha tähtede pinnal. Tosin uurimisalust hakkasid teatud tähti seostama kindlate isikuomadustega. Näiteks tundis üks katsealune, et „X“ on agressiivne ja „U“ kutsub esile kahetsustunde. Eriti tugevalt muutus maailma tunnetamine puhkudel, kus treeningu käigus loodud seostel oli semantiline komponent, näiteks seostati tähte „P“ punase värviga.
Samas leidsid teadlased, et treeningu mõju haihtus peatselt pärast selle lõppu. Sellele vaatamata märgivad nad, et juba 24 tundi kestnud treeningust piisab inimeste maailmatunnetuse muutmiseks. Intensiivne treening kergitas ka uurimisaluste standardse IQ-testi tulemust keskmiselt 12 punkti võrra.
Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Scientific Reports