Kuidas seened aju mõjutavad?

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Erinevate neuroniõrgustike aktiivsus enne ja pärast psilotsübiini manustamist. Autor/allikas: Expert et al.

Enam kui 180 liiki seenes võib leida psühhedeelset ainet psilotsübiini, mis muudab ajutiselt oluliselt seda, kuidas selle kasutajad maailma tunnetavad, tekitades nii valgustavaid kui potentsiaalselt hirmutavaid kogemusi. Briti teadlased on nüüd uurinud selle kasutajate aju MRI-masina all ja leiavad, et aine tulemusel suhtlevad üksteisega ajupiirkonnad, mis seda tavaliselt ei tee.

Teadlased on juba kaua aega teadnud, et psilotsübiini molekulid haagivad end serotiinina tuntud neurotransmitteri molekulide külge. Virgatsaine mõjutab muu hulgas inimese tuju, unevajadust ja söögiisu. Samas on jäänud ebaselgemaks, kuidas ühend täpselt erinevate ajupiirkondade vahelist suhtlust muudab. King's College Londoni füüsik Paul Expert on varem kolleegidega leidnud, et see vähendab aju üldist aktiivsust, pannes selle meenutama unenägude nägemise ajal nähtavat aktiivsust.

Illustratsiooni näol on tegu lihtsustatud abstraktsiooniga. Värvid ja täpid ei vasta mitte erinevatele ajuregioonidele, vaid eriti sünapsiderikastele ajurakkude võrgustikele.

Värskes töös värbas Experti töörühm 15 tervet vabatahtliku, kelle eelnevate kogemuste põhjal võis ennustada, et psilotsübiini manustamine ei vii nende puhul paanikahoogude või seletamatu hirmuni. Uuritavate ajuaktiivust jälgiti magnetresonantstomograafi all kahe sessiooni vältel – ühel korral anti neile platseebot. Nähtud aktiivsuse kõrvutamine näitas, et psilotsübiin muutis märgatavalt seda, kuidas aju erinevad piirkonnad üksteisega suhtlesid. Sünkroonset aktiivsust ilmutasid üksteisest kaugel olevad piirkonnad, mis muidu üksteisega otse teavet ei vaheta.

Nõnda sarnanevad psilotsübiini tarvitamise mõjul saadavad kogemused sünesteesiale, kus üks stiimul seostub automaatselt teise stiimuliga. Näiteks mõne noodi kuulmine või numbri nägemine toob kaasa ka teatava värviaistingu. Expert loodab kolleegidega, et uurimistöö võiks viia pikemas perspektiivis näiteks psilotsübiini kontrollitud tingimustes sügava depressiooni raviks kasutamiseni. Lootustandvaid tulemusi on nähtud 1960. aastatel tehtud katsetes. Samuti võiks see aidata paremini mõista, kuidas inimesed ennast hoomavad

Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetises.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: