Miks küüned sisse kasvavad?
Küünte kasvu uurinud biofüüsikud leiavad, et nende igapäevane lõikamine maksimaalse esteetilise nauditavuse tagamiseks võib viia küünte sisse kasvamiseni ja/või lusikakujuliseks muutumiseni. Samuti annab töö vihjeid, kuidas oleks küüsi ebameeldivate seisundite vältimiseks kõige mõistlikum lõigata.
Inimkond on kirjalike allikate kohaselt küünte kasvust tulenevate valude vältimise ja nende leevendamisega sihipäraselt tegelenud vähemalt viimased 1300 aastat. Sissekasvanud küünte ravimiseks kasutatavatest operatsioonidest kirjutas juba toona Aegnias elav kreeka arst Paulus. Kuigi ebameeldivate probleemide lahendamisest on saanud iga perearsti töö lahutamatu osa, pole selle aluspõhjuste mõistmise vallas erilist edu saavutatud.
Biofüüsikud on nüüd ajakirjas Physical Biology avaldanud esimese inimeste küünte kasvu kirjeldava matemaatilise mudeli. Cyril Rauch ja Mohammed Cherkaoui-Rbati leidsid, et küünte täpne kuju ja kasvusuund sõltub küünt sõrme küljes hoidvatest ja seda sõrmeotsa suunas lükkavate jõududest. Nende tasakaalu mõjutavad muu hulgas nii küünte paksus, küünes leiduvad pinged ja nende lõikamise viis, mis võib ühikpinnale mõjuvaid jõude nii kasvatada kui hajutada.
Küüned koosnevad surnud naharakkudest, mida tugevdavad keratiinina tuntud molekulid. Iga päev pressitakse järjepidevalt kasvavat plaadikest küünejalamil asuva lunula poolt 0,1-0,2 millimeetri võrra sõrmeotsa suunas. Liikumine ei toimu vastupanuta. Küüne all leiduvate rakkude pinnal asuvad molekulid käituvad takjapaelana, mis küünt kinni hoiavad. Sidemed katkevad alles siis, kui küüne jalamilt lähtuv jõud liiga tugevaks muutub. Normaalse küünekasvu korral on küünt fikseerivate molekulide ja selle kasvu tõttu ilmnevad jõud on tasakaalus terve küüne ulatuses.
Sissekasvanud küüned on kõige iseloomulikumad lastele, teismelistele ja rasedatele naistele. Hormonaalsete muutuste kasvavad küüned tavapärasest kiiremini, mille tulemusel kaldub Raunchi ja Cherkaoui-Rbati mudeli kohaselt tasakaal küüne kasvust tulenevate jõudude kasuks. Küünealuste molekulide avaldatavad jõud ei suuda enam küünt sõrmeotsa tungimast hoida.
Vastupidise seisundi korral, kus küüs C-kujuliselt kaarduma hakkab, kaldub tasakaal aga molekulide adhesioonijõudude poole. Seisund on eeskätt omane vanematele inimestele, kelle küüned enam nii kiiresti ei kasva. Mõlemal juhul on pingete suurus tihedalt seotud küünte suurusest ja selle servade kumerusest. Suuremates ja lamedamates küüntes on ühikpinnale mõjuvad jõud tugevamad. Viimane selgitab, miks põhjustavad tavaliselt probleeme just suurte varvaste küüned.
Kuigi sissekasvavate küünte taga olevat bioloogiat pole võimalik lihtsalt muuta, leiab paar, et probleemi on võimalik siiski nende sobivalt lõikamisega leevendada. Kõige parem oleks lõigata küüsi paraboolikujuliseks või vähemalt viisil, et nende oleks ääred kergelt kumerad – küüne keskosa kavab veidi aeglasemalt kui selle ääred. Viimase tulemusel mõjub jõud vaid küüne keskosale, mil küüne ülejäänud osades on need tasakaalus.
Sissekasvanud küüsi oleks mõistlik lõigata aga sirgeks ja lõikusviisi neid leiduvate pingete eemaldamiseks mõnda aega hoida. Raunch ja Cherkaoui-Rbati märgivad, et loodud mudel annab vihjeid ka loomakasvatajatele. Sõra ja kapjadega seonduvad probleemid võivad lõppeda isegi loomade surmaga.
Uurimus ilmus ajakirjas Physical Biology.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Physical Biology