Kristjan Port: üleilmsed ettevõtted võtavad tsensuuriaparaadi koha
Kui Google pole veel ära kustutanud ja keegi veel mäletab, siis mais nõudis Euroopa kõrgeim kohtuinstants kodanikele õigust olla unustatud. Inimestel on mälu jaoks mitmeid unustamist soodustavaid mehhanisme ja siin pole vaja kohtul midagi ette kirjutada.
Kaasaajal asub aga oluline osa mälust andmebaasides ja internetis. Just seetõttu on inimestel mäluga seoses tekkinud uusi probleeme. Muuhulgas oli inforuumi arendamise üheks motiiviks just inimese heitlik mälu, mida rajati toetama kõikjalt kättesaadav väline infokeskkond. Nagu paraku iga hea asjaga, tuli ka selle hüvega kaasa ebameeldiv taak, mille sõnastas kohtunikele mure vormis keegi Hispaania alam Mario Costeja González.
Mehe mureks oli kohalikus ajalehes omal ajal kirja pandud nupuke tema majandusraskustest. Nüüd, aastaid hiljem, kui probleemid on klaaritud ja asi peaks olema vajunud unustusehõlma, avastas senjöör González, et Google oli kohaliku lehe sisu oma mällu talleatanud ega häbenenud vana asja suvalisele otsingumootoris küsijale meelde tuletamast. Taolise väsimatu mäluga loodud olukord tundus ebaõiglasena ja päädis lõpuks Euroopa kohtus.
Mälu veel värskendades, kohus jõudis järeldusele, et Google on otsijatele esitatavate andmete omanik ja nende kontrollija. Teiseks ei päästa firmat eurooplaste mõju alt ka ettevõtte juriidiline asukoht, kuna vanal mandril teenuseid pakkudes, peab Euroopas tegutsedes täitma kohalikke seaduseid. Kohus otsustas, et Google peab tagama, et teatud tingimustel oleks soovijatel võimalik olla unustatud.
Toona arvati, et kohe-kohe käivitub kontrollimatu mälukaotuse protsess, kui lisaks loomuliku paratamatusena valesid valikuid teinud või ebaõnne ohvriks sattunud eurooplaste varjus hakkavad end avalikust mälust kustutama muu hulgas ka poliitikud ja kurjategijad, petlikud firmad ning pahasoovijad, kes püüavad konkurentidele või vastastele tünga teha.
Eelmisel nädalal avalikustas Google poole aastase protsessi iseloomustavad andmed. Tuleb välja, et soovi oma jälgede kustutamiseks on avaldatud 144 954 korral ja see on puudutanud peaaegu poole miljoni veebilehe viite kõrvaldamist. Siin on vaja mõista, et end mälust kustutada soovijad ei saa eeldada Google'ilt interneti ja sellega seotud kogu inforuumi puhastamise võimekust stiilis, kus ütled nõudlikus vormis oma nime ja järgmine päev on see lugematutest andmebaasidest kustutatud.
Google ei saa kellelgi andmeid ära kustutada, kui need asuvad kellegi omandis olevas mäluseadmes. Küll saab aga Google kustutada nende omandis olevast otsingutulemuste andmebaasist viite infoallikatele, mida kaebuse esitaja sooviks otsijate eest varjata. Õpetliku järeldusena tasub siit meelde jätta, et kui annad põhjust enda andmete talletumiseks mõnes andmekogus, siis otsingumootorist nende mitteleidmine ei ole garantii andmete puudumisest.
Google on umbes 150-tuhandest vastava sooviga taotlustest rahuldanud vaid 42 protsenti. Firma reserveerib õiguse hinnata, kas info kustutamine on vastuolus avaliku huviga. Näiteks on avalikkuse huvides teada, mida on teinud poliitikud, ametnikud või raskemate kuritegude sooritajad. Selliste juhtumite puhul keeldub firma linkide kustutamisest vastavat infot sisaldavatele lehtedele.
Meenub näiteks juhtum ühe Šveitsi ärimehega, kes soovis unustada lingid kümnele erinevale veebilehele, mis kirjeldasid tema majanduskuritegusid. Seevastu kuritegude ohvrite soovidele tuleb otsingumootori pidaja vastu, sest vastasel juhul toimiks Google halva mälestusena, mida igaüks sooviks meeltest ja elust unustada.
Viimane näide on igati mõistlik. Hoolimata sellest, et Google pidas kevadist kohtumäärust pettumuseks. Eks igaüks õpib ja ideaalseid lahendusi on raske leida. Üheks kestvaks küsimuseks jääbki seetõttu mõistliku tasakaalu leidmine avaliku ja erahuvi vahel ning sõnavabaduse küsimuses.
Kui ajaleht või blogipidaja avalikustab midagi nende arvates olulist, siis on nüüd Google'i käes voli valida, kas see sõnum jõuab avalikkuseni või mitte. Ja seda hoolimata sellest, et ajaleht või infoallikas on avalik ja internetis kättesaadav. Tänu inforohkuses korda loovatele teenustele oleme jõudnud olukorda, milles võrdub info raskendatud leidmine tsensuuriga. Uueks tsensuuriaparaadiks ei ole enam riik, vaid ülemaailmne eraettevõte. Ärge seda siis unustage!
Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal