Kristjan Port: kuidas Kallas eestlaste kodusid soojendada saaks? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Ars Electronica/Creative Commons

Kui uurida hiina hieroglüüfi, millega tähistatakse kodu, leiab sellest äratuntava katusejoone. Mõttelise katuse all on midagi kõvera kammi sarnast. Nii võiks arvata, et kodu on koht, kus saab end katuse all kasida. Paraku on see vale vastus. Tuleb välja, et kõvera kammi piid tähistavad ribisid, mida ühendab kumer selgroog.

Kui nii vaadata, siis meenutab kirjeldatud element külili lamavat elusolendit, kes ei ole inimene. Hüpakem hetkeks kodusemasse keskkonda ja aega, mis mõjutas kohalikku kirjatehnikat, ning vaadakem, kes elas koos inimestega ühise katuse all. Tüüpiliselt jagas inimene kodu lehma või seaga. Põhjus oli väga proosaline ja annab endast märku seoses jaheneva ilmaga – koduloomad olid toas soojaandjatena. Hiina hieroglüüfi peal lamab katuse all stiliseeritud siga.

Sellele huvitavale faktikesele osutas ärimaailmas toimuvad protsesse jälgiv Peter Day BBC kommentaaris, et pöörata tähelepanu kodude soojendamisega seonduva innovatsiooni potentsiaalile. Sea asemel on meil kodusid soojendamas radiaatorid ja kuna radiaatoritega pole midagi muud peale hakata, siis võib seda pidada kõige kehvemaks, et mitte öelda vähe toitvaks lahenduseks.

Siga omab seevastu tervet rida eeliseid, kuna kasutab taastuvenergiat, leevendab muu hulgas toidujäätmete probleemi, paistab radiaatoriga võrreldes kordades lahedamana, on viimasest oluliselt targem, hoiab ülal rahvuslikke traditsioone ja seda on soojade ilmade saabudes võimalik ära süüa. Need hüved tuleks panna kaalukausile, enne kui hakata kritiseerima ja loetlema lahenduse nõrkusi.

Juhul kui sea variant siiski tõrjumist leiab, võiks kaaluda teist radiaatorist nutikamat ja lahedamat toa soojendamise lahendust. Selleks on arvuti. Arvuti probleemiks on termodünaamika seadus, tänu millele muutub osa tegevusse rakendatavast energiast paratamatult soojuseks. Soojusenergia hakkab süsteemi tööd segama ja sellest tuleks lahti saada. Arvuti toodab umbes 5-6 korda rohkem sooja kui inimene, mis võib osaliselt seletada, miks mõned arvutilembesed isendid üksi elavad.

Kodu soojendamiseks ühest arvutist siiski ei piisaks. Järelikult tuleks kokku panna suurem kogus protsessoreid ja paigutada seinale korralik serveriplokk. Serveri arvutuslikku võimsust pole kodukasutajale vaja ja selle saab panna juhtme kaudu teenindama kaugete kasutajate vajadusi, näiteks pilveraali osana. Kuna arvutusvõimsuse vajaduse kasvule pole niipea piire näha, pole ka vaja karta, et kodu külmaks jääks.

Kes tahab, see võib kirjeldatud idee tasuta kasutusele võtta. Pealegi on analoogsel teel juba teisigi rändajaid. Näiteks prantslane Paul Benoit, kes on rajanud ideele koguni oma ettevõtte Qarnot Computing. Äriidee sai juba üldjoontes lahti räägitud. Pauli firma müüb ettevõtetele serveriteenust ja kasutab arvutipargist õhkuvat soojust ruumide kütmiseks.

Ta lõi isegi omapärase termoregulaatori tarkvara. Kui toasooja juurde sooviv klient keerab välimuselt radiaatorit meenutava arvutipargi küljes olevat termostaadi moodi nupust sooja juurde, siis suureneb arvutiressurssi kasutatavate klientide jaoks arvuti jõudlus ja kõik on rõõmsad. Juhul kui toasooja klient soovib sooja ajal, mil tavalised arvutiressurssi vajavad kliendid tööd ei tee, pakub Pauli firma seda tasuta teadusasutustele ja kõrgkoolidele, kus tarbivad mõned protsessid arvutivõimsust ööpäevaringselt.

Hetkel on radiaatoriteenus rajatud vastama büroo vajadustele, sest kõik – nii arvutivõimsuse kui soojatarbijad – on samas hoones olemas. Teisalt ei ole ühtki tõsist takistust arvutavate soojaseadmete paigutamiseks kodudesse. Arvutivõimsuse tarnimise asukoht ei oma tüüpiliselt tähtsust. Pealegi maksab firma kodukliendi jaoks kinni ka kasutatud elektrienergia ehk sisuliselt on kodu soojakulud nullis.

Stanfordi ülikooli professori Jonathan Koomey poolt koostatava maailma andmekeskuste energiakulu raporti (.pdf) järgi kulub bittide töötlemisele täna umbes kaks protsenti maailma elektrienergiast, mis kahekordistub umbes iga viie aastaga. Suur osa tekkivast soojusest suunatakse loodusesse, aga seda võiks rakendada ruumide kütmiseks. Eesti võiks luua kodudesse laialipaigutatuna rahvusliku pilveraali, millega hoitakse kodud soojana ja teenitakse välisturgudelt raha.

Paras ülesanne Siim Kallasele.

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: