Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kristjan Port: kui kaua elavad linnud ja sead?

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Nädala alguses jäi täiesti kogemata silme ette poeketi mänguasjade osakonna riiulil külili pillutatuna otse silma vaatav vihane lind. Viha polnud temas küll enam kübetki alles, pigem vaatas vastu abitu olukorraga leppinu kurb realism. Korraks käis peast läbi küsimus, kas Rovio peaks oma linnukesi paremini kaitsma või on neid maailma juba liiga paju sünnitatud?

Kuid see mõte kustus sama kiiresti kui tekkis, sest olin poes tühja kõhu pärast. Episood võis olla juhuslik, aga äraseletamise refleksiga inimesena võib juhtunut pidada ka telepaatiliseks sündmuseks või oomeniks, sest samal päeval märkasin pealkirja hiljuti veel Soome Vabariigi presidendi vastuvõtule kutsutud Rovio käekäigust. Olukord ei paista olevat kõige parem ja firma kaalub 130 töötaja vallandamist.

Paanikaks pole veel põhjust, aga vahest aitab Rovio lugu paremini tajuda uue aja tunnusjooned. Teadupärast on Eestiski palju mobiilse mängu-sampo silitajaid, kelle lootuseks on ühel heal päeval rikkaks saada. Ja kuna mõnel on see õnnestunud, siis seda raskem on tegeleda oodatava kasvu taha peituva langusse faasi jälgimisega.

Kuigi inimene on õppinud elama umbes 75-aastaseks, leiab väga vähe sama elujõulisi ettevõtteid. Pigem venib isegi suurte ja oluliste ettevõtete elukaar kõigest kusagile 40 eluaasta pikkuseks. Seejuures on olulised esimesed aastad. Siit leiab sarnasuse inimestega.

Kui näiteks ameeriklaste keskmine eluiga oli veel eelmise sajandi lävel alla 40 aasta, siis oli tegemist keskmise arvutamise probleemiga, mitte vanaks elamise välistamisega. Põhjuseks oli keskmist alla kiskuv suur laste suremus. Ettevõtted, mis elavad kümne aastaseks on nn. lapsesuremuse riski üle elanud, jättes maha umbes 40 protsenti alustanutest ja varajase lõpu leidnud firmadest.

Statistika järgi on nii Jaapani kui Euroopa puhul ettevõtete keskmine eluiga 12,5 aastat. Tõenäoliselt on näitajad samad ka USA-s. Seda polegi kuigi palju. Eriti kui arvestada firma loomiseks tehtavaid kulutusi ja lootust nende tasateenimiseks. Rovio asutati 2003. aastal ja enne Angry Birdsi sündi oli firma loonud 52 mängu, milledest mõnda võib pidada mõõduka eduga tooteks, aga mitte sel määral, et avalikkus oleks firmast midagi kuulnud või Soome president külla kutsunud.

Roviol õnnestus alles 2009. aastal loodud lindude ja notsude sõjaga ka ise end piisavalt kõrgele lennutada, et tabada rahapada. 2010. aastal oli firma käive 6,5 miljonit eurot. Aasta hiljem juba üle 75. Seejärel juba 152 ja eelmisel aastal kogunes kassasse 156 miljonit eurot. Samal ajal langes teenitud kasum 55 miljonilt eurolt 27’le. Ja kuna suve lõpul anti teada peadirektori ametiaja lõppemisest käesoleva aasta lõpuks, võis spekuleerida ühe ajastu lõpu algusest.

Kõige värskem info räägib nüüd küll firma jõulisest restruktureerimisest, kuid sõnum 130 töötaja koondamisest jätab ridade vahelt lugemiseks muidki sõnumeid. Näiteks küsimuse lindude ja sigade vahelise viha meeltlahutava efekti jätkusuutlikkusest.

Siin võib olla tegemist paradoksaalse olukorraga, arvestades lindude totaalset ja tüütamise piiril toimuvat turustamist ja paralleelset idee toodeteks muutmist, alates toidunõudest, mänguasjadest lõpetades filmide ja show'dega. Paistab, et ollakse jõutud faasi, milles linnud ja sead lendavad nüüd juba inimeste suunas. Kui tegemist on mängu ettekavatsetud lõppfaasiga, siis võib seda pidada pragmaatiliseks viimase raha turult äratoomise püüdega.

Teisalt jätab firma mulje soovist jäädagi tegutsema. Kui usutav see on? Nad olid teinud 52 mängu ja siis sündis kuldmune munev pesakond vihaseid linde. Kui mitu mängu oleks vaja järgmiseks teha, et leida uus tera? Kogemus võiks tulla kasuks, aga on sama ka taagaks, sest juba edu toonud käekirja muutmine nõuab suurt otsusekindlust, vastasel juhul meenutavad kõik järgmised mängukesed kahtlaselt linde ja sigu.

Kindlasti mäletate ühte teist kuulsat linnulugu, milles õnnetu lennuoskusega Flappy Bird üllatas nii mängijaid kui selle Vietnamlasest loojat, kuni viimane ei jaksanud enam populaarsuse taaga all jätkata. Paraku pole ta ühegi teise mänguga sama edu korranud. Roviol on täis 11 aastat. Kas firma suudab elada kauem kui tavapärased 12,5 aastat?

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: