Ühe Minuti Loeng: Kas Aasia on olemas? ({{commentsTotal}})

Foto: TLÜ

ERR-i teadusportaalis käivitus auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sari, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. Aasia positsiooni tõustes maailmas, küsib Tallinna Ülikooli Aasia uuringute osakonna vanemteadur Karin Dean, kas Aasia, kui selline, on üldse olemas?

"Käesolevat sajandit on hakatud nimetama Aasia sajandiks. Seda suuresti meist ida pool asuvate riikide nagu Hiina ja India majanduse ja tarbimise jõulise kasvu tõttu,“ seletas Tallinna Ülikooli Aasia uuringute osakonna vanemteadur Karin Dean.

Sellist Aasiat, mida võiks karta ehk siis kompaktset majandus- ja kultuuriruumi või jagatud poliitiliste väärtuste süsteemi ei ole tegelikult olemas. Samuti ei leidu mitte ühtki religiooni, võimukorraldust, domineerivat keelt, ühiskondlike ja poliitiliste väärtuste süsteemi, mis annaks aluse rääkida Aasiast kui ühtsest piirkonnast. Just keelte, kultuuride ja religiooni paljusus on meist ida pool asuva suure maailmajao ühiseks tunnuseks. Taolise Aasia-esitusega oleksid nõus ka kohalikud ning just selline lähenemine aitaks meil neid paremini mõista, leidis Dean.

Aasias on riike umbes 50, India ja Hiina on vaid kaks suurimat neist. Isegi üks killuke Aasiast, pindalalt ja rahvaarvult Euroopa Liidule sarnanev Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon, pakub tohutut poliitiliste vormide rohkust. Selle kümne riigi hulgas leiab traditsioonilise islami sultanaadi, paar demokraatlikku vabariiki ja paar konstitutsioonilist monarhiat ning ka kommunistlikke üheparteisüsteeme.

"Nagu mujalgi maailmas, võitlevad inimesed ka meist idas oma õiguste eest, ning valitsuse, läbipaistmatuse, korruptsiooni või ülekohtu vastu – nimetatagu neid võitlusi Euroopa järgi "heitlusteks demokraatia nimel" või millekski muuks. Ent kõigel on oma kontekst," sõnas Dean.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: