"Käesolevat sajandit on hakatud nimetama Aasia sajandiks. Seda suuresti meist ida pool asuvate riikide nagu Hiina ja India majanduse ja tarbimise jõulise kasvu tõttu,“ seletas Tallinna Ülikooli Aasia uuringute osakonna vanemteadur Karin Dean.

Sellist Aasiat, mida võiks karta ehk siis kompaktset majandus- ja kultuuriruumi või jagatud poliitiliste väärtuste süsteemi ei ole tegelikult olemas. Samuti ei leidu mitte ühtki religiooni, võimukorraldust, domineerivat keelt, ühiskondlike ja poliitiliste väärtuste süsteemi, mis annaks aluse rääkida Aasiast kui ühtsest piirkonnast. Just keelte, kultuuride ja religiooni paljusus on meist ida pool asuva suure maailmajao ühiseks tunnuseks. Taolise Aasia-esitusega oleksid nõus ka kohalikud ning just selline lähenemine aitaks meil neid paremini mõista, leidis Dean.

Aasias on riike umbes 50, India ja Hiina on vaid kaks suurimat neist. Isegi üks killuke Aasiast, pindalalt ja rahvaarvult Euroopa Liidule sarnanev Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon, pakub tohutut poliitiliste vormide rohkust. Selle kümne riigi hulgas leiab traditsioonilise islami sultanaadi, paar demokraatlikku vabariiki ja paar konstitutsioonilist monarhiat ning ka kommunistlikke üheparteisüsteeme.

"Nagu mujalgi maailmas, võitlevad inimesed ka meist idas oma õiguste eest, ning valitsuse, läbipaistmatuse, korruptsiooni või ülekohtu vastu – nimetatagu neid võitlusi Euroopa järgi "heitlusteks demokraatia nimel" või millekski muuks. Ent kõigel on oma kontekst," sõnas Dean.