Geeniuuringute ja arheoloogiliste leidude põhjal oletati pikka aega, et eurooplased kujutavad endas kahe rändelaine käigus maailmajakku saabunud inimeste segu. Neist esimesed, Lääne-Euroopa kütid ja korilased, asustasid lõunapoolsemad alad juba 40-45 tuhat tagasi, nihkudes aegamööda põhja poole. Ligikaudu 7000 aasta eest saabusid Anatooliast ja Levantist uued asukad, kes tõid endaga kaasa ka põllupidamise saladused. Viimastel aastatel on pärilikkusaine täpsem uurimine aga järjest enam mõista andnud, et eurooplaste põlvnemislugu on tegelikult veidi keerukam.

Värskes töös järjestas Harvardi meditsiinikooli antropoloogi David Reichi töörühm tänapäeva Saksamaa aladelt leitud põllupidaja ja seitse Luksemburgist ja Rootsist päevavalgele tulnud kütt-korilase genoomi. Kui põlduri säilmete vanuseks hinnati 7000 aastat, siis kütt-korilaste luud on tuhatkond aasta vanemad. Töörühm kõrvutas pärilikkuaine järjestusi rahvusvahelise konsortsiumi abiga teiste järjestatud kiviaja inimeste genoomide ja 2345 nüüdiseurooplase genotüübiga.

Uuritud genoomides võis erinevates suhetes leida märke kolmest eellaspopulatsioonist. Lisaks põlduritele ning Lääne-Euroopa küttidele-korilastele olid oma jälje jätnud ka iidsed põhja-euraasialased. Viimaste genotüüpi sobib esindama Baikali järve lähistelt leitud 24 000 aasta vanune Mal'ta poiss. Analüüsis joonistus selgelt välja, et põhja-euraasialaste verd leidub Euroopa lõunaosas elavate inimeste soontes oluliselt vähem kui põhjalas.

Kui nüüdiseestlaste genotüübis on põhja-euraasialastele omane umbes 18,3 protsenti pärilikkusainest, siis itaallaste ja hispaanlaste puhul taandub see 10-12 protsendini. Samuti näitab geeniuuring, et eestlastes on säilinud ka Lääne-Euroopa küttide-korilaste pärilikkusainet enam kui teistes uurimusse kaasatud euroopa rahvastes. Euroopa esmaasukatele on omistatav pea pool pärilikkusainest. Ülejäänud eurooplased segunesid põlduritega rohkem.

Põhja-euraasialased täiendasid viimaste geeniuuringute põhjal mitme rändelaine käigus ka Põhja-Ameerika põliselanike geneetilist mitmekesisust. Tulemused viitavad lisaks ürgsemale Euraasias elanud inimpopulatsioonile, millest osa võis rännata edasi nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikasse ja Austraalaasiasse.

Eesti teadlastest oli uurimusse kaasatud Jüri Parik, Sergei Litvinov, Mait Metspalu, Richard Villems ja Toomas Kivisild

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.