Allveearheoloogid leidsid Franklini laeva ({{commentsTotal}})

HMS Terror kunstniku nägemuses.
HMS Terror kunstniku nägemuses. Autor/allikas: Kanada rahvusarhiiv

Atlandi ja Vaikset ookeanit ühendava loodeväila leidmine oli mitmete 19. sajandi meresõitjate kinnisideeks. Otsingud nõudsid sadu inimohvreid, teiste seas ka kuulsa briti meresõitja Sir John Franklini elu. Kanada arheoloogid teatavad nüüd, et tõenäoliselt leidnud ühe kahest hukatuslikul ekspeditsioonil kadunud laevast.

John Franklin lahkus Inglismaalt 1845. aasta mais kahe laevaga, mis kandsid lisaks temale kokku 128 meeskonnaliiget. Viimasena nägid HMS Terrorit ja HMS Erebust Kanada rannikul vaalu küttinud vaalapüüdjad. Franklini ekspeditsiooni kurba saatusesse saabus selgus alles 1859. aastal, kui leiti Kuningas Williami saarele püstitatud kivikuhila. Muu hulgas sisaldus selles teade, et osa meeskonnaliikmetest surid koos Frankliniga pärast laevade jäässe kinni jäämist. Teised asusid lõunasse kõndima.

Hilisemate ekspeditsioonide käigus on Beechey saarel leitud osa Franklini meeskonnaliikmete säilmetest millelt on leitud lõikejälgi. Viimane kinnitab inuitide tähelepanekuid, et viimases hädas asusid meresõitjad inimliha sööma. Samuti on luude analüüsimisel leitud jälgi pliimürgitusest, mis võis Franklini ekspeditsioonile saatusliku löögi anda.

Kanada valitsus on Franklini laevade otsinguid rahastanud juba aastaid. Edu saatis viimaks Parks Canada töörühma, kes oli kuue aasta vältel läbi kamminud sadu ruutkilomeetreid merd. Laev leiti Kanada peaministri teatel sonari abil 7. septembril. Järgnevalt vrakki uurima saadetud allveerobot kinnitas, et laeva kuju on omane 19. sajandil jäistes vetes seilanud laevade omale. Mõned päevad varem oli ekspeditsioon leidnud kuningliku mereväe laevadele omased rauast tugevdused. Hetkel pole samas kindel, kas tegu on HMS Terrori või HMS Erebusiga

Vrakk ise näib arheoloogide teatel suuresti terve olevat. Viimane annab lootust, et säilinud on ka selle pardal leiduvad päevikud, kirjad ja raamatud. Orgaaniline aine laguneb jääkülmas vees suhteliselt aeglaselt. Ajaloolaste kirjelduste kohaselt oli ekspeditsioonil kaasas ka dagerrotüüp, fotokaamerate eelkäija. Eelnevad leiud on näidanud, et fotoplaadid, millele ülesvõtted kinnistatakse, säilivad külmas vees kümneid ja kümneid aastaid, misläbi võib see Franklini ekspeditsioonile veelgi valgust heita.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: