Kolibakter pandi propaani tootma

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Escherichia coli. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Soome ja briti biotehnoloogid on suutnud panna laialt levinud kolibakteri lisageenide abil tootma propaani, mis võiks lisatakistuste ilmnemiseta pakkuda 5-10 aasta pärast alternatiivi samal otstarbel kasutatavatele fossiilkütustele.

Hetkel saadakse näiteks toidu valmistamiseks, majade kütmiseks ja autode käitamiseks kasutavat gaasi toornaftast ja maagaasist. Kuigi gaas saastab seejuures keskkonda vähem kui süsi või nafta, on tegu siiski fossiilkütusega, mille tarbimist kliimamuutuste valguses vähendada üritatakse. Nii on teadlased üritanud bakterite ja vetikate abil tehislikke fossiilkütuseid toota, mille käigus atmosfääri maapõue talletunud süsinikku ei paisata. Näiteks suudeti kolibakterid eelmisel aastal panna sünteesima bensiini meenutavat põletatavat vedelikku.

Patrick Jones Turu ülikoolist otsustas kaaslastega keskenduda aga propaani tootmisele. Fossiilkütuseid jäljendavate vedelike muust segust eraldamine ja puhastamine on suhteliselt energiamahukas tegevus. Lisaks ei pärsi gaas Jonesi ja kaasautorite hinnangul oluliselt elusorganismide kasvu, kuna see ei kuhju kasvukeskkonda.

Kuna aga vabas looduses kohatavat kolibakterid gaasi toota ei suuda, pidi töörühm laenama lisageene neljalt teiselt bakteriliigilt ja need uue tüve geenipagasisse lisama. Täienduste tulemusena sai kolibakter tavaliselt rakumembraanide ehitamiseks kasutatavaid rasvhappeid biopropaaniks muundada. Kuigi esialgne saagis oli suhteliselt madal, suutsid teadlase kindlaks teha, mida bakter täpselt biopropaani sünteesimiseks kasutab, avades võimaluse täiendavaks peenhäälestuseks, mille tulemusena saagis oluliselt kasvas.

Gaasi saamiseks kasutatav reaktsiooniahel toimib ka õhuhapniku juurdepääsul. Jones loodab seeläbi, et pikemas perspektiivis on võimalik sarnaselt propaani tootma panna ka tsüanobakterid. Vetikate kasutamisega hangitaks energia sisuliselt Päikeselt, vajalike lisatoitainete hulk oleks aga minimaalne. Juhul kui töös kirjeldatavat protsessi täiendavate probleemideta tööstuslikul skaalal matkida suudetaks, võiks biopropaan turule jõuda 5-10 aastaga.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Nature Communications

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: