Ksenoon nõrgestab traumaatilisi mälestusi ({{commentsTotal}})

Ksenoon gaaslambis.
Ksenoon gaaslambis. Autor/allikas: Alchemist-hp/Wikimedia Commons

Ksenooni ja hiirtega katseid teinud teadlased leidnud, et sobival ajahetkel lõhnatu ja värvitu väärisgaasi hingamisega on võimalik takistada häirivate mälestuste talletumist ja seega näiteks posttraumaatilist stressi leevendada.

Väärisgaas leiab meditsiinis peamiselt tuimestina rakendust suhteliselt sagedasti. Samas on võimalik sellega ka organismi erütropoetiini või tuttavalikumana EPO'na tuntud taset tõsta, mida näiteks venelased Šotsi olümpial edukalt ära kasutasid. Ksenoon ja argoon jõudsid maailma dopinguagentuuri keelatud ainete nimistusse alles augustist. Ent lisaks on teadlased avastanud, et ksenoon suudab blokeerida ajurakkude NMDA-retseptoreid, mis on aju plastilisuse ja mälestuste moodustumise sisukohalt üliolulised.

Harvardi meditsiinikoolis resideeriv Edward Meloni töörühm ennustas seeläbi, et ajusse imbuva ksenooniga on võimalik mälestusi kuhtuma sundida. Viimane lähtub juba mitmeid kordi kinnitust leidnud teooriast, et mälestused pole kivisse raiutud. Iga kord, kui meenutada, tuleb neid nende säilitamiseks uuesti talletada. Selleks kuluva aja jooksul on need aga haavatavad.

Oletuse proovile panemiseks tekitas Meloni hiirtel posttraumaatilise stressi sündroomile sarnase meeleseisundi. Kindlad stiimulid seostati elektrišokiga. Peagi tardusid närilised pelgalt mõjurite tajumise peale, isegi kui neile elektrišokki ei järgnenud. Hirmumälestuse meenutamiseks kasutati samu stiimuleid. Osadele hiirte poolt hingatavat õhku rikastati aga samal ajal ksenooniga. Töörühm leidis, et juba esimesel korra peale oli nähtav hirmurefleks kahe nädala vältel kolmandiku võrra nõrgem kui tavalist õhku hinganud hiirtel.

Viimane vihjab, et õigel ajahetkel ksenooni hingamisega on võimalik hiljutisi traumaatilisi mälestusi kahvatumaks muuta või sootuks unustada. Siiski jääb ebaselgeks, kas sama saab teha ka kaugemast minevikust pärinevate mälestustega ning mälujälgede nõrgenemise taga on NMDA-retseptorite blokeerimine.

Enne väärisgaasi inimeste peal kasutamist peab töörühm lisaks määrama sobiliku ohutu doosi. Sellele vaatamata loodab Meloni alustada inimkatsetega aasta jooksul.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: PLOS ONE



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: