Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Laamad liiguvad endisest kiiremini

Foto: Jonathan Lewis/Wikimedia Commons

Mandrid ei ole paigal, vaid liiguvad suurte maakoore tükkide ehk laamade peal ringi. Nüüd tuleb välja, et need on aja jooksul isegi kiiremini liikuma hakanud.

Ameerika teadlased väidavad, et laamad liiguvad tänapäeval suurema kiirusega kui kunagi varem viimase kahe miljardi aasta jooksul. Nii et kuigi võiks ju arvata, et meie planeedi vanuse kasvades, jääb see üha rahulikumaks, ei ole see siinkohal sugugi sedasi. Samas ei tarvitse New Mexico mäe- ja tehnoloogiainstituudi keemikul Kent Condiel ja ta mõttekaaslastel siiski õigus olla, sest üks teine hiljutine uuring andis risti vastupidise tulemuse.

Kuid sellele, et Condie ja ta töörühm vahest siiski ei eksi, viitab see hiljutine avastus, et maakera vahevöös maakoorealuses kihis on vett rohkem, kui seni arvatud. Isegi rohkem, kui kõigis maailma ookeanides kokku.

Condie ja kolleegid analüüsisid, kui sageli on laamade kokkupõrkepaikades aegade jooksul uusi mäestikke tekkinud. Veel uurisid nad, millises suunas näitavad mitmel pool maailmas vulkaanilistes kivimites peituvad pisikesed magnetnõelad, et aru saada, millisel laiuskraadil olid kivimid tekkinud ja sellest järeldada, kui kiiresti olid mandrid triivinud. Mõlemast analüüsist tuli välja ja sai ajakirja Precambrian Research ka kirja, et laamade liikumine on kiirenenud.

Austraalia teadlased eesotsas Martin Van Kranendonkiga kasutasid oma mullu valminud ja vastupidisele tulemusele jõudnud uuringus hoopis kolmandat meetodit ja tegid järeldusi kivimites sisalduvate keemiliste elementide koguste põhjal.

Kummal on päriselt õigus, pole veel selge ja ei teagi, kas niipea saabki selgeks, ent võibolla saab ka.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: