Teadlased kasvatasid esimese funktsionaalse elundi ({{commentsTotal}})

Harkelund
Harkelund Autor/allikas: SPL

Briti teadlased on suutnud esimest korda rakkude ümberprogrameerimise läbi luua elavas loomas normipäraseid funktsioone täitva elundi. Töörühm loodab, et taolisel moel immuunsüsteemi töös olulist rolli mängiva harkelundi asendamine võiks inimeste puhul kõne alla kümnekonna aasta pärast.

Tüümus on üks esimesi organeid, millelt vananemisprotsess kümnist kogub. Elundi töös tekkivad häired mõjutavad omakorda ka ülejäänud organismi. Harkelundis küpsevad T-tapjarakud, mis organismi ründavaid viirusi, seeni ja teisi mikroorganisme vaos hoiavad. Elundi noorendamine või asendamine avaks seeläbi võimaluse vanemaealiste elukvaliteeti tõsta. Lisaks laiendaks see DiGeorge'i sündroomi ehk harkelundi alatalitluse leevendamisel rakendust leidvat arsenali.

Elundi siirdamine pole aga sirgjooneline protsess ning võib viia immuunsüsteemi häireteni ja organi tagasilükkamiseni. Stsenaariumi vältimiseks kasutas Nicholas Brendkampi töörühm hiirtega tehtud katsetes hiireembrüotelt kogutud embrüonaalseid tüvirakke, mis muundati geenitrikkide abil otse tüümuse epiteelrakkudeks. Pärast nende teiste tüümuse moodustavate tugirakkudega segamist siirdati rakumass juba elavate hiirte organismi.

Mass hakkas seepeale iseorganiseeruma ja rakud moodustasid lõpuks loomade sisemuses oma tavapäraseid funktsioone täitva T-tapjarakkude küpsemist võimaldava harkelundi. Protsess võttis aega neli nädalat.

Kuigi lähenemisviis töötas hiirte puhul, on analoogse meetodi inimeste puhul rakendamine veel aastate kaugusel. Näiteks ei suudeta hetkel kõiki elundi moodustumiseks vajalikke rakke laboris kasvatada, mis tekitab eetilise probleeme. Lisaks ei ole veel kindel, et kunstelund pikemas perspektiivis organismile kahjulikult ei mõju ja näiteks kasvatajate teket ei soodusta.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Cell Biology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Nature Cell Biology



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: